Hüdrostaatiline rõhk

Hüdrostaatiline rõhk anuma põhjale on ühesuguse vedelikutaseme korral kõigis anumates ühesuurune (ei sõltu anuma kujust ega vedeliku hulgast)

Hüdrostaatiline rõhk ehk hüdrostaatiline pinge on rõhk, mis mõjub tasakaalus vedelikus.

Hüdrostaatilise rõhu defineerimiseks vaadeldakse tasakaalus oleva vedeliku massi $m$, mis on mõttelise tasapinnaga jaotatud kahte ossa. Neid osi peab hoidma koos mingi jõud $F_{p}$, see on hüdrostaatiline rõhujõud ehk survejõud. Selle jõu intensiivsust tasapinna $A$ suvalises punktis nimetatakse hüdrostaatiliseks rõhuks (ka hüdrostaatiliseks pingeks):

$p=\lim _{\Delta A\to 0}{\frac {\Delta F_{p}}{\Delta A}}={\frac {dF_{p}}{dA}}$.

Hüdrostaatilise rõhu omadusi:

• Hüdrostaatiline rõhk mõjub pinnaga risti. Tõestuseks oletame, et see pole nii. See tähendab, et elementaarjõud $\Delta F_{p}$ ja sellele vastav rõhk $p$ ei mõju pinna $\Delta A$ suhtes täisnurga all. Siis saab $\Delta F_{p}$ jagada piki ja risti pinda suunatud komponentideks. Kui oleks olemas piki pinda mõjuv jõukomponent, siis hakkaks vedelik selles suunas liikuma. Et seisvas vedelikus seda ei juhtu, võib järeldada, et piki pinda olevat jõukomponenti pole olemas ning jõud mõjub pinnaga risti.

• Hüdrostaatiline rõhk vedeliku mingis punktis on kõikides suundades ühesugune.

Vaata ka

• Hüdrostaatika põhiseadus
• Vedelikusamba rõhk