Puberteet

Allikas: Vikipeedia

Puberteediks nimetatakse füsioloogias inimese sugulise küpsemise perioodi, mille käigus arenevad välja sugunäärmed, valmivad esimesed sugurakud ning kujunevad välja kõik sootunnused.

Puberteedi alguseks loetakse tavaliselt füsioloogilise suguküpsuse saabumist ja selle lõpuks kõigi sootunnuste väljakujunemist.

Puberteediks ehk puberteedieaks ehk murdeeaks nimetatakse ka inimese elukaare osaks olevat perioodi, millesse mahub suguküpsuse saabumine ning mis jääb lapseea ja täiskasvanuea vahele. Selle algus on enamasti samaaegne füsioloogilise puberteedi algusega. Puberteediea lõpuks võidakse lugeda kõigi sootunnuste väljakujuunemist, aga seda võidakse, olenevalt käsitluse eripärast, seostada ka näiteks esimese seksuaalvahekorraga, regulaarse seksuaalelu algusega või abiellumisea saabumisega.

Puberteediea määratlus sõltub ka sellest, kuidas puberteet suhestatakse noorukiea ehk adolestsentsiga. Mõned käsitlused reserveerivad sõna "puberteet" füsioloogilistele protsessidele (tavaliselt viitab neile ka inglise sõna puberty) ning mõistavad noorukiea (inglise keeles adolescence) all puberteedist tingitud ja sellega vähemalt osaliselt samaaegselt toimuvat psühholoogiliste ja sotsiaalsete muutuste perioodi. Noorukiea all mõistetakse mõnikord ka puberteedile ehk murdeeale järgnevat perioodi kuni täiskasvanuks saamiseni (sel juhul kasutatakse sageli koondväljendit "murde- ja noorukiiga"); kogu eluperioodi lapseea ja täiskasvanuea vahel või ka puberteediiga. Sarnaselt varieerub ka inglise sõna adolescence kasutamine. Teiselt poolt loobutakse mõnes käsitluses noorukiea mõistest ning vaadeldakse kogu lapseea ja täiskasvanuea vahelist kogu perioodi puberteedieana.

Puberteediiga jääb tavaliselt 11.–19. eluaasta vahele. Seetõttu on sarnases tähenduses mõnikord kasutusel ka termin "teismeliseiga"

Füsioloogilised aspektid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Füsioloogiline suguküpsus saabub koos gametogeneesiga, sugurakkude valmimisega. Naistel (tütarlastel) annab sellest tunnistust esimene menstruatsioon, millega heidetakse organismist välja viljastamata munarakk koos lisanditega. Meestel (noormeestel) annab sellest tunnistust esimene sperma, mis võib erituda pollutsiooniga või tahtlikult stimuleerituna, onaneerides või seksuaalvahekorra käigus. Tütarlastel toimub esimene menstruatsioon tavaliselt 11. kuni 13. eluaasta paiku. Noormeestel võib esimene sperma erituda samadel eluaastatel või veidi hiljem.

Koos füsioloogilise suguküpsuse saabumisega toimuvad organismis ka muud muudatused. Tütarlastel arenevad rinnad, kasvavad häbemekarvad ja karvad kaenlaalustel. Noormeestel kasvavad häbemekarvad peenise ümbruses ja skrootumil; toimub häälemurre, karvad hakkavad kasvama ka kaenlaalustel ning näo piirkonnas.

Sotsiaalsed aspektid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paljudes kaasaegsetes ühiskondades ei tunnustata füsioloogilise suguküpsuse saabumist veel sotsiaalselt aktsepteeritavaks suguküpsuseks. Seetõttu piiratakse seadusandlikult puberteediealiste seksuaalset aktiivsust jm sellega seonduvat.

Vastuolu füsioloogiliste ja sotsiaalsete aspektide vahel võib esile kutsuda mitmesuguseid probleeme ja häireid.

Murdeea probleemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Meditsiinilised probleemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Puberteedi-ealised võivad kannatada mitmesuguste tervisehäirete all. Üks tüüpilisemaid on vistrike (akne) tekkimine näo piirkonnas. Koos puberteediga võivad kaasneda ka mitmesugused muud somaatilised ja psüühilised häired (ülemäärane higistamine, närvilisus, agressiivsus ja üldine emotsionaalne labiilsus).

Suhted[muuda | redigeeri lähteteksti]

Puberteedi ajal võivad emotsionaalse labiilisuse tõttu inimsuhted muutuda. Võivad toimuda tülliminekud endiste sõpradega või vanematega; võivad moodustuda uued suhted, mis ei leia heakskiitu endistelt sõpradelt ja/või vanematelt jne. Sotsiaalse ümberkohanemise käigus võivad moodustuda puberteediealiste noormeeste või tütarlaste kambad, kes võivad ka omavahel rivaalitseda, kaldudes vägivallale jm kuritegevusele.

Sõltuvus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Puberteedi ajal võidakse sattuda sõltuvusse mitmesugustest sõltuvusainetest: alkohol, nikotiin, narkootikumid jne. Võivad kujuneda ka mitmesugused sõltuvused teatud inimestest, iidolitest, muusikast, subkultuuridest jne. Identiteedi otsingutel võidakse ennast samastada teatud liikumise, fännklubi vmt-ga, millest võib omakorda tekkida uut liiki sõltuvus.

Seksuaalsuhted[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seksuaalsuhted on puberteedi ajal tähtsal kohal. Ühelt poolt stimuleerib neid füsioloogia ja võimendab suhtluskeskkond, teiselt poolt takistab neid väline ühiskondlik suhtumine ja üldine sotsiaalne keskkond. Seksuaalsuhted puberteedi ajal on seetõttu paratamatult seotud häbi, süütunde, valetamise jmt sotsiaalse ebaväärikusega.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]