Pruunvetikad
| See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
|
Põisadru Fucus distichus
|
|
| Taksonoomia | |
| Domeen |
Eukarüoodid Eucaryota |
| Riik |
Kromalveolaadid Chromalveolata |
| Hõimkond |
Heterokondid Heterokontophyta |
| Klass |
Pruunvetikad Phaeophyceae |
Pruunvetikad (Phaeophyceae) on vetikate klass, mis kuulub heterokontide (stramenopiilide) hõimkonda. Enamik pruunvetikaid on hulkraksed ja elavad meres. Pruunvetikad on umbes 1500–2000 liiki [1]
Üks tuntuim pruunvetikas on harilik põisadru, mis kasvab ka Läänemeres.
Sisukord |
Süstemaatika [muuda]
Üldjuhul käsitletakse pruunvetikaid klassi (Phaeophyceae) tasemel, harvem hõimkonna pruunvetiktaimed (Phaeophyta) tasemel . Kui pruunvetikaid käsitletakse hõimkonna tasemel, siis kuulub siia vaid üks klass – Phaeophyceae.
Bioloogia [muuda]
Suur osa pruunvetiktaimi on makroskoopilised ning elavad valdavalt jahedate mererannikute põhjas, kuuludes fütobentosesse. Nende optimaalne kasvupiirkond on 6-15 meetrit.
Pruunvetikatele annavad iseloomuliku värvuse pigment fukoksantiin ja teised ksantofüllid. Pruunvetikate rakkudel on kujunenud iseloomulikud moodustised – füsoodid, mis sisaldavad parkaineid (tanniine).
Sigimine ja areng [muuda]
Pruunvetikad paljunevad vegetatiivselt, suguliselt ja eoseliselt.
Pruunvetikad inimkasutuses [muuda]
Pruunvetikad sisaldavad suhteliselt palju joodi ja muid mikroelemente, mistõttu neid kasutatakse väetisena ja meditsiinis kilpnäärme alatalitluse korral. Viimasel ajal valmistatakse pruunvetiktaimedest ka preparaate, mis aitavad organismist väljutada radioaktiivseid aineid.
Viited [muuda]
- ↑ Thomas,D.N. 2002 Seaweeds. The Natural History Museum, London. ISBN 0 56509175 1
Kirjandust [muuda]
- Trei, T. (1988). Pruunvetikad meres. – Eesti Loodus 12: 766–772