Priekule vald

Allikas: Vikipeedia
Priekule vald

läti Priekules pagasts

Pindala: 152,8 km²
Elanikke: 463 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 3,0 in/km²
Keskus: Priekule
Reiņi järv

Priekule vald (läti keeles Priekules pagasts) on vald Lätis Lõuna-Kuramaa piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Priekule linnaga ning Gramzda, Bunka, Virga, Kalvene, Vaiņode ja Embūte vallaga.

Valla pindala on 153 km². Aastal 2011 elas vallas 624 inimest, nende seas 498 lätlast, 15 venelast, 10 valgevenelast, 10 ukrainlast, 1 poolakas ja 87 leedulast.[2] Valla keskus on Priekule linn, mis aga valla koosseisu ei kuulu.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Praeguse valla aladel asusid varem Bage-Asīte (Bagge-Assiten), Nodegi (Nodaggen), Priekule Asīte (Preekuln-Assiten), Mežnieki (Mescheneeken), Ordanga (Ordangen), Gaļķinte (Galkiten), Jaujenieki (Sophienhof) ja Mazgramzda (Klein-Gramsden) mõisa maad. Aastal 1890 liideti sellega Bunka vald, aastal 1918 eraldati sellest aga Bunka ja Virga vald. Aastal 1935 oli Priekule valla pindala 78 km² ja seal oli 1307 elanikku.[3]

Aastal 1945 moodustati Priekule vallas Priekule ja Sudmaļi külanõukogu. Aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Priekule külanõukogu Sudmaļi külanõukoguga, see omakorda likvideeriti aastal 1957, mil selle alad allutati Priekule linna maaterritooriumina Priekule linnale. Aastal 1960 liideti maaterritooriumiga Asīte külanõukogu Priekule sovhoosi maad. Aastal 1975 moodustati Priekule linna maaterritooriumist taas Priekule külanõukogu ja sellega liideti veel osa Gramzda külanõukogu alasid.[4] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Priekule piirkonda.

Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Asīte linnamägi, Puuslikukünka linnamägi, Mazgramzda muinaskalmed, Trekņi linnamägi, Ķerri linnamägi, Elkas - Ķezēni muinaskalmed, Kalte linnamägi, Gravas - Sudmaļi linnamägi, Mazdrīviņi muinaskalmed, hiiepaik Elekši lohukivi juures, Dārznieki muinaskalmed, Beltēni muinaskalmed ja kindlustatud paik Pilspurva künkal.[5] Kohaliku kaitse all on Ādami muinaskalmed, Garoži muinaskalmed ehk Neitsiküngas, Upenieki muinaskalmed ja Männikünka muinaskalmed.[6]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Vald asub Ida-Kuramaa kõrgustikul. Kõrgeim koht (155 m) asub Asīte küla juures. Suurimad jõed on Vārtāja jõgi ja Ruņa jõgi. Valda jäävad Reiņi järv (16 ha) ja Blažģi järv (5,5 ha). Suurim soo on Priekule soo (206 ha).

Looduskaitse all on Prūši jalakas, Prūši mänd, Mazgramzda (Ruņa) valgepöök, Gravas - Sudmaļi hiidsaar, Sudmaļi tamm ja Rudzīši vaher. Lisaks on kaitse all arvukalt nimetuid põlispuid. Valla põhjaosa jääb osalt Blažģi järve hoiualale, lõunaosa aga Ruņupe oru hoiualale.[7]

Külad[muuda | muuda lähteteksti]

Vallas on üheksa küla. Staatusega vidējciems on kolm küla: Kalnenieki 64 elanikuga aastal 2020, Mazgramzda 50 elanikuga aastal 2020 ja Saulaine 81 elanikuga aastal 2020. Staatusega skrajciems on neli küla: Audari 22 elanikuga aastal 2005, Knīveri 23 elanikuga aastal 2005, Mucenieki ja Zeidaki. Staatusega mazciems on kaks valla küla: Asīte 7 elanikuga aastal 2005 ja Kaņepji 18 elanikuga aastal 2005. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]