Prantsuse buldog

Prantsuse buldog
Prantsuse buldog
FCI standard nr 101
Rühm	9: seltsi- ja kääbuskoerad
Alarühm	11: kääbusmolossid
Standard nr	101 (en et)
Kohalik nimi	Bouledogue Français
Töökatsed	ei
Kasutus	seltsi- ja kääbuskoer
Tunnused
Turja kõrgus	27–35 cm (isane) 24–32 cm (emane)
Karvkate	kollakaspruun (fawn), vöötidega (brindle) või ilma, valgete tähnidega või ilma
Meediafailid Wikimedia Commonsis
Koer (Canis lupus familiaris)

Prantsuse buldog on koeratõug.

Prantsuse buldog on algselt aretatud Inglismaal kui inglise buldogi miniatuurne variant.

Prantsuse buldogid on väikest kasvu, keskmiselt 7–12 kilo rasked, lühikese koonu, suurte kõrvadega lihaselised siledakarvalised koerad. Nad on aktiivsed, sõbralikud ja intelligentsed. Nad on aretatud võitluskoerast seltsikoeraks.

4–6 kuuselt on prantsuse buldogi kõrvad suured võrreldes peaga oma arenguga on prantsuse buldog valmis 3-aastaselt.

Populaarsus

Prantsuse buldog on populaarne koer. 2020. aastal oli see koer populaarsuselt teine Ühendkuningriigis. Neid hinnati Austraalias kolmandaks aastal 2017. Aastal 2019 oli Ühendkuningriigis registreeritud 33661 prantsuse buldogi. Võrdluseks oli samal ajal Ühendkuningriigis registreeritud 36700 labradori retriiverit.

Terviseprobleemid

Levinumad on hingamisprobleemid, eriti kui koer on ülekaaluline. Võivad nohiseda ja norsata.

Prantsuse buldogid ei uju, kuna neil on selline kehaehitus, seepärast peab olema eriti ettevaatlik veekogude läheduses. Prantsuse buldogiga peab olema ettevaatlik kuuma ilmaga, sest ta armastab joosta ja mängida ja võib seda teha tunde, kui omanik teda vaid laseb. Mõnel lihtsalt on rohkem energiat kui teisel. Samuti on ta tundlik ka liigsele külmale, ehk stabiilne temperatuur on talle parim.

Prantsuse buldog sobib korterikoeraks, kuid püsib ka toas aktiivsena.

Poegimine

Poegimisel võib vaja minna kirurgilist abi, sest kutsikate pead on väga suured. Kuid on ka isendeid kes saavad loomuliku poegimisega suurepäraselt hakkama.

Vaata ka

• buldog