Pilistvere Pillimehed

Allikas: Vikipeedia

Pilistvere Pillimehed on rahvamuusikaansambel Pilistvere kihelkonnas Võhma linnas.


Tutvustus[muuda | muuda lähteteksti]

23.oktoobril 1979 kogunesid Pilistvere kultuurimajja 7 pillimeest ja otsustasid, et hakkavad koos mängima vanatantsumuusikat. Nii pandigi alus rahvamuusikaorkestrile „Pilistvere pillimehed“ (edaspidi ka PIPI). Juba kuu aega hiljem oli esimene esinemine Viljandi kultuurimajas. Juba järgmisel aastal osaleti vabariiklikul rahvamuusikapäeval Haapsalus. 1983. aastal esineti lisaks Lääne-Siberile ja kodumaale ka Eesti Televisioonis.

Orkestri juhiks oli algusest peale Ants Kirikal, kes ise mängis akordioni ja rahvapille. Teiste pillidena on orkestrisse kuulunud veel viiul, klarnet, flööt, saatekannel, kontrabass, jauram, pingipill, tuuba, ksülofon, löökriistad, kitarr ja banšo.

2019. aastal tähistasid Pilistvere Pillimehed oma 40. aastapäeva. Selle neljakümne aasta sisse on jäänud lugematul arvul esinemisi ning veelgi suuremat repertuaari. Pikaaegset panust rahvamuusika edendamisse ja säilimisse tunnustati ka 25. jaanuaril 2020 Viljandis Pärlipeol.


Liikmed[muuda | muuda lähteteksti]

Liikmed 2020. aasta seisuga

• Mait Reimann – põhipill viiul, vokaal, mängib kõiki pille, mida kätte saab, ansambli juhendaja alates 2010

• Paul Paidu – trumm, jauram, (pingipill, vokaal)

• Maire Vahtra (Alles) – saatekannel

• Ants Pärna – basskitarr, (vokaal)

• Asta Laas – akordion, vokaal

• Mai Enno – saatekannel, mandoliin, vokaal

• Ants Pihlak – akordion, vokaal


Endised liikmed

• Ants Kirikal – orkestri asutaja, orkestrijuht (1979-2010), akordion, rahvapillid, vokaal

• Piret Ant (Kirikal) – saatekannel, linnupill

• Ene (Jürisoo) – klarnet

• Enna (Jürisoo) – viiul

• Karl Köster – kontrabass

• Kalju Evert – saatekannel

• Avo Ostumaa – trumm

• Allan Haljas – flööt, tuuba

• Andrus Liigus – bandžo, kitarr

• Tuuli Koger (Vaino) (Aua) – viiul

• Huudo Teras – trumm

• Kalev Kivisild – akordion

• Tarmo Suvisild – viiul

• Ferdinand Kapp – viiul

• Eda Piilman – viiul

• Endel Tilder – klarnet


Koostööpartnerid

• Tantsurühm Pilgar

• Tantsurühm Kärutajad

• Tantsurühm Lilleke

• Tantsurühm Pillerpäkad

• Võhma naiskvintett

• Segakoor Leelo

Repertuaar[muuda | muuda lähteteksti]

Pilistvere Pillimeeste repertuaari kuulub nii rahvamuusikat, tantsumuusikat, kui ka saatemuusikat tantsurühmadele ning lauluansamblitele ja -kooridele. Muusika on pärit nii Eestist, Soomest, Rootsist, Saksamaalt kui ka mujalt riikidest.


• Tunnuslugu „Pilistvere valss“ meloodia: Ants Kirikal 1990. Selle looga algavad enamus PIPI esinemised.


PIPI asutaja (Ants Kirikal) on kirjutanud mitmeid lugusid oma loodud kapellile. Mõningaid neist lugudest esitab PIPI tänase päevani.

• „Pilistvere valss“ – 1990

• „Reilender“ – 1990

• „Suvine meeleolu“

• „Sügis Dalarnas“ – 1993 – Kirjutatud Dalarnas Silja järve mäekallakul, taamal mäed ja sügisvärvides mets

• „Pälkene poiste unistus“ – 1998

• „Tänapäeva reinlender“ – 1998 – Segatantsurühmale „Pilgar“

• „Unelmvalss“ – 1998 - Pühendatud Kõo valla (praegu Põhja-Sakala vald) endisele vallavanemale Tarmo Riiskile

• „Antsu polka“ – 1998 - Pühendatud endisele klarnetimängijale

• „Lonkuri labajalg“ – 1999 – Segatantsurühmale „Pilgar“

• „Kõo labajalg“ – 1999 - Pühendatud Pilistvere segatantsurühmale „Pilgar“

• „Eurorütmis“ - 2002

• „Lembevalss“ – 2002 – Lugu kirjutatud kuulates kodus kanaarilinde

• „Lilleke“ - Pühendatud Võhma naistantsurühmale „Lilleke“


2019. aastal enim mängitud lood

• „Pilistvere valss“

• „Mandoliini polka“

• „Riidaja Polka“

• „Kolumatsi polka“

• „Selle suve lauluga“

• „Sünnipäevavalss“

• „Ilmeni ääres“

• „Kahe duuri polka“

• „Metsajärv“

• „Tormab me aeg“

• „Arula valss“

• „Kallike kaugel“


Esinemised[muuda | muuda lähteteksti]

Esinetud on paljudel rahvamuusikapidudel ja festivalidel nii siin kui sealpool piiri, nii iseseisvalt kui koos rahvatantsurühmadega Saksamaal, Rootsis, Soomes, Lätis. Esinetud on ka Tallinna laulu- ja tantsupeol (http://www.europeade.ee/varia/pilistvere.htm). Esinemas on käidud ka Norras, Ungaris, Itaalias, Lääne-Siberis.

Kodumaal on osaletud nii kohalikel kui ka suurematel üritustel. 1984. aastal oli esinemine Eesti Raadiole. 2017 võeti osa saatesarjast Lauluga maale, osa nr. 51 (https://arhiiv.err.ee/vaata/lauluga-maale-vohma, video aeg 4:10).

2019. aastal võeti vastu tavapärasest erinev harjutamine ning esinemine. Nimelt mängiti kirikus Rahvalaulumissal. Lisaks kõigele eelpoolnimetatule käiakse esinemas kihelkonnapäevadel, tantsuõhtutel, laatadel, sünnipäevadel ning igal pool mujal, et viia rahvani elavat muusikat.


Vabariiklikud rahvamuusikapeod (1978-2008)

• 1978 – Toila – ei osalenud, alles aasta hiljem loodi rahvamuusikaorkester

• 1980 – Haapsalu

• 1982 – Põlva

• 1984 – Rakvere

• 1986 – Võru-Kubija

• 1988 – Elva

• 1991 – Kuressaare

• 1993 – Paide

• 1995 – Tartu

• 1997 – Võru

• 1999 – Pärnu

• 2001 – Toila

• 2003 – Põlva

• 2005 – Paide

• 2008 – Haapsalu – ei osalenud, samal ajal esinesid Norras


Vabariiklikud tantsupeod Tallinnas

• 1981

• 1985

• 1990

• 1994


Laulu- ja tantsupeo raames rahvamuusikute Pillipeod Tallinnas

• 2010

• 2014

• 2019


Rahvusvahelised Europeade festivalid

• 2010 – Ungari, Kaposvar

• 2011 – Eesti, Tartu

• 2012 – Itaalia, Padova

• 2013 – Saksamaa, Gotha

• 2014 – Tšehhi, Praha

• 2017 – Soome, Turu

• 2020 – Leedu, Klaipeda


Videod[muuda | muuda lähteteksti]

• Proovid ja esinemised koos tantsurühmaga „Kärutajad“

https://www.youtube.com/watch?v=ZxA4i68ig2E

• Esinemine Paistu Maarja kirikus

Koraali "Au, kiitus olgu igavest" alusel Tuuliki Jürjo "Rahvalaulumissast". Esitavad: Viljandi Jaani koguduse naisansambel "Iris", Paistu naisansambel "Laululust", ansambel "In Unison" ja kapell "Pilistvere Pillimehed". Salvestus 30. mail 2019 Paistu Maarja kirikus.

https://www.youtube.com/watch?v=GWcj0YSF7aE


Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

Info on kogutud endiste ja praeguste pillimeeste käest.