Philon Aleksandriast

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Philon)
 See artikkel räägib Aleksandria Philonist; teiste Philoni-nimeliste isikute kohta vaata lehekülge Philon (täpsustus)

Philon sündis Aleksandrias u 30–20 eKr, rikkas juudi perekonnas. Ta sai hellenistliku haridus, õppis põhjalikult Vana Testamenti ning platonistlikku filosoofiat ja stoikute elutarkust. Philon oli Aleksandria juutkonna juhtpoliitik. Tema surma-aasta pole teada.

Keisrite Tiberiuse ja Caligula ajal muutus Egiptuse juutide õiguslik seisund, mis põhjustas riide ning rahvuslikku vaenamist kohalike võimude poolt. Aastal 39/40 pKr lähetati juudi saatkond Rooma keisri Caligula juurde õigust nõudma. Selle saatkonna eesotsas oli Philon. Lähetus ei andnud tulemusi, Philon eemaldus poliitikast ning pühendus filosoofiale ja kirjanduslikule tegevusele.

Philon jätkas Aristobulose tööd, ühendades vanatestamentliku monoteismi ja taaselustuva platonismi. Philon püüdis näidata, et Vana Testamendi ja platonismi allikad on samad. Maailm (kõik, mis maailmas leidub) on Philoni järgi käsuõpetuse ja kogu filosoofilise mõtlemise algallikas. Sellise ühitamiskatse eelduseks oli Vana Testamendi tõlgendamine allegoorilise meetodiga.

Philoni ümber polnud õpilaste ringi ja tema teosed ei olnud mõeldud laiemale avalikkusele. Tema allegoorilist pühakirjatõlgendust judaismis ei mõistetud.

Philoni filosoofiat ja meetodit kasutati kahe sajandi pärast antiikse filosoofia loojangul kujunevas uusplatonismis (mille eelkäijaks teda nimetatakse) ning kujunevas kristlikus kirikus ristiusu õpetuse kaitsmisel ja sõnastamisel.

Ilmselt kristliku gnostitsismi mõjul muutus Philon usulise sünkretismi ideoloogiks. Sarnast suunda esindas 2. sajandi lõpul rühmitus, kelle ideoloog oli Hermes Trismegistos.

Paljud varakristlikud mõtlejad ja teoloogid, eelkõige Philoni hilisemad kaaslased Clemens Aleksandriast ja Origenes, ammutasid teadmisi Philoni vaimsest pärandist. Nende kristlaste teostes leidub arvukalt lauseid tema kirjutistest, mis Aleksandrias tegutsevaile õpetlastele pidid olema hästi kättesaadavad. 

Philoni teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Maailma muutumatusest" (raamatu autorlus ebakindel)
  • "Ettenägemisest" (osa on säilinud armeeniakeelses tõlkes)
  • "Allegooriline kommentaar" 1Ms 2:1-20-3 kohta (kõik pole säilinud, mahult moodustab kommentaarteos u kolmandiku tema säilinud loomingust)
  • "Küsimused ja vastused" on lühidalt kokkuvõtlik seletusteos Pentateuhi kohta (säilinud on vaid katkendid: 1Ms 1-28 ulatuses ja osa 2Ms kommentaarist)
  • "Maailma loomisest"
  • "Isade elust" (säilinud on ainult käsitlused Aabrahami ja Joosepi kohta)
  • "Kümnest käsust"
  • "Erilistest käskudest" (seletatakse lähemalt üksikuid käsuõpetuse nõudeid: ümberlõikamine, ohvrid, kohtupidamine jms)
  • "Moosese elu"
  • "Arvamused" (judaismi uskumuste kaitsmine ja tutvustamine)
  • "Therapeutide üle" (andmeid therapeutide sekti kohta, mille tõesuses kaheldakse)
  • "Läkitus Gaiosele" (kirjeldatakse julgelt keiser Caligula aegseid olusid ja tema juurde lähetatud Aleksandria juutide saatkonna tegevust) 

Philoni õpetused[muuda | muuda lähteteksti]

Philoni mõttemaailm on pigem teoloogiline kui filosoofiline. Ta taotleb vanatestamentliku monoteistliku jumalakäsitluse sobitamist kreekalike filosoofide jumalakäsitlusega. Selleks tuli vanatestamentlik jumalakäsitlus vabastada antropomorfismist. Tulemuseks kujunes tundmatu jumal, kelle olemasolus ollakse kindel, kuid kes vabana kõigist omadustest, jääb inimesele tunnetamatuks.

Philon seletab loomist Platoni ideeõpetuse ja stoa logose varal. Ideemaailm loodi esimesel loomispäeval. Idee on jumala mõte ning eelneb asjade loomisele. Platoni ideemaailm samastub jumaliku mõistusega. Ideemaailma väljenduseks on stoikute logose mõiste. Logos on ideede asukoht. Ideed on liikuvad ning püüavad vormi leida kaootilises aines. Ideed samastuvad jumalike jõududega.

Inimene erineb muust loodust vaba tahte poolest ja seetõttu vastutab oma tegude eest jumala ees. Kõik hea inimeses on pärit jumalast ja on tema vaimu peegeldusest. Kurjus lähtub ainest. Tavaline inimene kuuletub maailmamõistusele ja elab loomu- ja mõistuspärast elu. Targa eesmärk on jõuda samastumisele jumalaga, milleks tuleb ületada meeleline maailm, ideed ja logos. Sellise inimese enesmääratlus on juma poeg.

Käitumisõpetuses (eetikas) järgis Philon therapeute.