Peregrin Tukk

Allikas: Vikipeedia

Peregrin Tukk (ingl Peregrin Took) on J. R. R. Tolkieni Sõrmuste Isanda triloogia kääbikust tegelane.

Taust[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõpradele on ta pigem tuntud kui Punapõsk. Tema vanemateks on Paladin Tukk (Thain Paladin II) ja Eglantine Banks ning ta on Frodo Paunaste nõbu.

Iseloom[muuda | redigeeri lähteteksti]

Punapõsk on kohutavalt uudishimulik. Ta tahab kõiges kaasa lüüa ega pelga ohte- kuigi oma entusiasmis ta enamasti ei teagi, mis ohud teda ees ootavad- peaasi, et teda kaasa võetakse. Kuigi heasüdamlik, satub ta tihti oma püsimatuse tõttu pahandustesse. Ta on väga rõõmsameelne ja kogu rännu ajal hoiab ta oma sõprade tuju üleval- olgu siis tujutõstjaks väike nali või viisijupike.

Seiklus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõrmuse Vennaskond

Juba mõnda aega peale Bilbo lahkumist Maakonnast kahtlustavad Punapõsk ja Ilo, et midagi on teoksil, sest Frodo käitub üha kummalisemalt. Kunagi ammu, enne kui Bilbo avalikult oma sõrmusetrikki tegi, nägi Ilo teda samuti kadumas ning siis taas välja ilmumas ning pisikest kuldset sõrmust tasku libistamas. Sellest ajast peale on Ilo ja Punapõsk Bilbol silma peal hoidnud. Hiljem, kui Bilbo on Maakonnast lahkunud, otsustavad noored kääbikud Frodol silma peal hoida. Seda ühtlasi ka selle pärast, et Frodo oli vanasse Bilbosse väga kiindunud ning tal oli raske kui Bilbo lahkus. Jussi abiga saavad Ilo, Punapõsk ja ka Juss jälile Frodo lahkumisplaanile ning Sõrmuse loole. Kohemaid ütlevad nad Frodole, et nemad kavatsevad temaga tulla kuigi viimane sellele vastu punnib. Frodo küll teab, et tal on oma sõpradest abi, aga siiski ei taha ta neid ohtudesse tõmmata. Niisis lähevad Punapõsk ja teised noored kääbikud Frodoga kaasa. Noorte kääbikute tee muutub juba ohtlikuks enne, kui nad maakonnast välja on saanud. Mustad Ratsanikud on juba kohal ja otsivad Paunaste-nimelist. Õnneks õnnestub kääbikutel minema lipsata- kuid mitte märkamatult, mitmel korral teel Paunotsalt Pukivalda märkavad nad oma jälitajaid. Kuid kuna nemad seda kanti paremini tunnevad, siis nad pääsevad nende käest. Jõudnud Pukivalda Frodo uude kodusse puhkavad nad veidi ning asuvad siis varavalges teele.Nad suunduvad otsejoones Vanasse Metsa. See mets on aga salakaval ning täis tundmatuid ohte, nii jäävadki ühel hetkel Punapõsk ja Ilo vana paju juures sügavasse unne ning puu neelab nad enesese. Kuid õnneks kuuleb Frodo ja Sami appihüüdu vana Tom Bombandil, kes tuleb ja päästab õnnetud kääbukud vana pajuäti käest. Lahke mehike võtab kääbikud enese juurde annab neile ulualust ning lisaks poetab neile nii mõnegi tarkusetera. Ka päästab mehike kääbikud kui nood satuvad kääpavaimude küüsi. Saatnud neid oma maa piirideni, soovitab ta neil edasi minna Voore külla. Voore külas Kepsleva Poni kõrtsis kohtuvad nad Rühkijaga, kes neile teejuhiks hakkab. Läbi ohtude jõutakse Rühkija juhtimisel Rivendelli. Rivendellis nõukogul otsustatakase sõrmuse hävitamine ning Elrond paneb kokku Sõrmuse Vennaskonna, kuhu ta on juba viis liiget arvanud ja loodab, et Gandalf on nõus kuuendana ka liituma. Aga kuna Gandalfil on palju tähtsaid asjatoimetusi siis algul on tema liitumine lahtine. Kuulnud, et Sam, kes on Frodost lahutamatu, läheb nagunii nendega kaasa otsustavad ka Punapõsk ja Ilo, et ka nemad lähevad. Algul ei taha Élrond mitte kuuldagi, et Punapõsk ka kaasa läheb, sest too on nii noor ja Élrond on talle juba parema rakneduse leidnud- ta saadaks Punapõse sõnumiviijana Maakonda, et sealset rahvast hoiatada. Punapõsk aga ei jäta jonni ja lõpuks Elrond laseb tal minna. Ja kui alguses suudab Punapõsk isegi hästi hakkama saada- ilma, et ta mingeid pahandusi põhjustaks, siis tema õnn pöördub Morias, kus ta ettevaatamatuse tõttu pillab kivi sügavasse kaevu ning tekitab sellega hirmsa müra. See müra aga muudab kõik- need ajad mil vennaskonnal õnnestus oma teekonnal märkamatuks jääda saavad nüüd ümber- peagi on vennaskonnal kannul tohutul hulgal orke ja nad peavad põgenema nii kiirelt kui jalad võtavad.Kuid nagu sellest veel vähe oleks, kohtuvad nad kellegiga, kes on kohutavam veel kui orkid. Nad kohtuvad Balrogiga – koletisega muistsest maailmast, kes on samaaegselt nii vari kui leek. Päästmaks oma kaaslasi, et nood saaks oma teekonda jätkata, asub Gandalf Balrogiga võitlusse .Olnud juba oma vaenlase sügavikku kukutanud haarab too enesega kaasa ka Gandalfi. Kaotanud Morias oma teejuhi Gandalfi, suundub vennaskond rõõmutult edasi. Pärast väikest kosutavat puhkust haldjamaal Lothlorienis, suunduvad nad edasi piki jõge. Kui Amon Heni juures Sõrmuse võim Boromirist võitu saab ning too proovib sõrmust Frodolt võtta ning Frodol ei jää üle muud kui põgeneda. Siis näevad Punapõsk ja Ilo Frodot ära jooksmas- esmalt püüavad nad teda enese juurde varju meelitada, aga kui nad taipavad, et Frodo ei tule otsustavad nad orkide karja tähelepanu enesele tõmmata, et anda nii Frodole vaba põgenemistee. Nähes, et noored kääbikud on hädas tõttab Boromir neid kaitsma kuid ta langeb ja kääbikud viiakse siiski orkide poolt ära. Aga et Saruman tahab neid elavalt, siis jäetakse kääbikud ellu, kuid viiakse lahku oma kaaslastest.