Pakker Avio

Allikas: Vikipeedia
Pakker Avio
Peakorter Ülenurme lennujaam, Eesti Eesti
Olulised isikud Enn Eelmets, Ain Siimsaare [1]
Koduleht http://www.pakkeravio.ee/

AS Pakker Avio on Eesti lennu- ja koolitusfirma.[1]Ettevõte asub Tartu lennujaamas, kust alustavad lendu paljud õppelennud. Õppelendude käigus külastatakse lennuvälju üle Eesti, nagu näiteks Ridali, Viljandi, Pärnu, Tallinn, Kuressaare ja Kärdla. Pakker Avio korraldab lisaks huvilende ja tellimuslende neljakohalisel lennukil Cessna C172. 2023. aasta seisuga on ettevõttel üheksa lennukit, üks helikopter ja üks gürokopter.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

AS Pakker Avio asutati 12. juunil 1995.[3] Pakker Avio on Balti riikide esimene litsentseeritud eralennukool, mis alustas lennukoolitusega aastal 1990. Alates sellest ajast on lennukooli lõpetanud enam kui 300 era- ja ametipilooti Eestist ja teistest Euroopa riikidest.[2]

Teenused[muuda | muuda lähteteksti]

Huvilennud[muuda | muuda lähteteksti]

Pakker Avio teenuste hulka kuuluvad huvilennud neljakohalise Ameerika päritolu väikelennukiga Cessna C172R. Iga huvilend võtab korraga vastu kuni kolm inimest, kelle kogukaal ei tohi ületada 210 kg. Lend kestab 12 minutit ja toimub tavaliselt Tartu linna kohal, kuid vastavalt kliendi soovile on võimalik marsruuti muuta ja lennu aega pikendada.[2]

Tutvumislennud[muuda | muuda lähteteksti]

Ettevõtte pakub tutvumislende lennukitel Cessna 172 ja helikopteril Robinson 22. Tutvumislennu käigus toimub enne lendu infotund, siis antakse lennukist ülevaade ning lõpuks lend reisijana. Lennu kestvus oleneb kliendi soovist. Tutvumislend toimub koos instruktoriga.[2]

Tellimuslennud[muuda | muuda lähteteksti]

Pakker Avio teostab tellimuslende, mis jagunevad kahte kategooriasse:

  • Erilennud (SPO) – ebastandardsed lennud, mis nõuavad erivarustust ja/või erilist õhusõiduki käitlemist. Erilendude hulka kuuluvad näiteks foto-, vaatlus- ja vaktsineerimislennud.
  • Kommertslennud (CAT) – lennud, mille eesmärk on reisijate ja/või lasti transport. Näiteks võimalus lennata Tartust Kuressaarde. Kommertslennud toimuvad lennukitel Cessna C172R.

Lennuki rent[muuda | muuda lähteteksti]

Lennuki rent on mõeldud isikutele, kes soovivad arendada oma lennuoskusi, koguda lennutunde või soovivad muul põhjusel lennata iseseisvalt. Esmakordsel rentimisel tuleb enne rentimist sooritada instruktoriga kontroll-lend.[2]

Pakker Avio renditavate lennukite valikutes on:

  • Cessna C172R (Garmin G1000) - Neli istekohta, kestvus 6:00, IFR
  • Cessna C172M (Garmin G5 & G650) - Neli istekohta, kestvus 4:45, IFR
  • Cessna F172L (Garmin G5) - Neli istekohta, kestvus 4:45
  • Cessna C152 - Kaks istekohta, kestvus 3:50

Hooldus[muuda | muuda lähteteksti]

Pakker Avio teostab nii ühe kui kahe kolbmootoriga lennukite hooldus- ja remonditöid vastavalt Osa-145 nõuetele. Hooldusorganisatsioon kasutab oma töös WingOps[4] tarkvara. WingOps toetab väikeste lennuettevõtete hooldus ja jätkuva lennukõlblikkuse korraldust.

Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Pakker Aviole on väljastatud jätkuvat lennukõlblikkust kooraldava organisatsiooni sertifikaat. Pakker Avio sertifikaat lubab osutada jätkuvat lennukõlblikkus teenust Piper PA-31 ja õhusõidukitele, mille maksimaalne stardimass ei ole suurem kui 2730 kg.

Lennukipark[muuda | muuda lähteteksti]

Lennuki mudel Arv Reisijakohti Kutsungid
Cessna 172 4 4 ES-ECF, ES-ECG, ES-VCW, ES-ECY
Cessna 152 2 2

ES-ECL, ES-ECX

Piper Navajo 1 8 ES-EPA
Robinson R-22 1 2 ES-HPK
Sonaca S201[5] 2 2 ES-ESP, ES-ESR

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Lennuameti veeb: Eesti lennuettevõtjad". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2009. Vaadatud 13. augustil 2009.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "Pakker Avio: Ettevõttest". Pakker Avio (inglise). Vaadatud 30. aprillil 2023.
  3. "PAKKER AVIO AS (10244223) E-Krediidiinfo". www.e-krediidiinfo.ee. Vaadatud 30. aprillil 2023.
  4. "Wingops". wingops.aero. Vaadatud 5. oktoobril 2023.
  5. "Sonaca 200", Wikipedia (inglise), 8. september 2023, vaadatud 5. oktoobril 2023

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]