Põhja-Ruhja kihelkond

Ruhja Püha Bartholomäuse kirik

Põhja-Ruhja kihelkonna mõisad 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903)

Põhja-Ruhja kihelkond ehk Ziemeļrūjiena kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Nord-Rujen, läti keeles Ziemeļrūjienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Ajalugu

Põhja-Ruhja kihelkond moodustati 1889. aastal Ruhja kihelkonna jagunemisel Põhja-Ruhja ja Lõuna-Ruhja kihelkonnaks. Mõlema haldusüksuse keskuseks oli Ruhja kirik, kuid kogudustel olid erinevad pastorid. Patronaadiõigus kuulus riigile, pastori valis ametisse kirikukonvent ja kindralkuberner kinnitas selle.

Põhja-Ruhja kihelkonna mõisad

• Araksti (Arras, varem Herimoise) rüütlimõis
• Dīķeri (Puderküll) rüütlimõis
• Jaunmuiža (Radenhof-Neuhof, varem Neuhof) riigimõis
• Ķoņi (Königshof, varem Nauküll) rüütlimõis
• Kürble ehk Ķirbeņi (Kürbelshof, ka Kirbel) rüütlimõis, hiljem Laatre kõrvalmõis
• Laatre ehk Plātere (Moiseküll) rüütlimõis
• Lode (Metzküll) rüütlimõis
• Põhja-Ruhja ehk Ziemeļrūjiena (Pastorat Nord-Rujen) kirikumõis
• Ternēja (Rujen-Torney) riigimõis
• Ööbiku ehk Ipiķi (Ippik) rüütlimõis

Vaata ka

• Ruhja kihelkond
• Lõuna-Ruhja kihelkond

Kirjandus

• Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990. Lk 528.
• Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909. Veerg 367-372.