Põderpõrnikas (perekond)

Allikas: Vikipeedia
Põderpõrnikad
Põderpõrnikas

Põderpõrnikas Lucanus cervus

Taksonoomia
Riik
Loomad Animalia
Hõimkond
Lülijalgsed Arthropoda
Klass
Putukad Insecta
Selts
Mardikalised Coleoptera
Sugukond
Põderpõrniklased Lucanidae
Perekond
Põderpõrnikad Lucanus

Põderpõrnikad (Lucanus) on Eestis ühed suuremad mardikad. Nad võivad olla kuni 8 sentimeetrit pikad. Isane põrnikas on reeglina emasest lõugade arvel palju suurem. Nende ülalõuad on nii suured, et ta ei saa neid toidu hankimiseks kasutada. Neid põdrasarvi meenutavad lõugu kasutab põrnikas innaajal peetavates lahingutes vastase ümber keeramiseks ja inimesele pole need ohtlikud. Palju väiksemad emase ülalõuad võivad vaenlast hoopis valusamalt näpsata ning talle ebameeldivaid vigastusi põhjustada. Tundlate kuju ja suurus sõltuvad mardika suurusest

Täiskasvanud põrnikad veedavad kogu elu lehtpuudel, millest eelistatuimad on tammed. Pintsetikujulise alahuule abil imevad nad puumahlu ning muid toitaineid.

Isaste toitumisaparaat, mis on muundunud sarvi meenutavateks tundlateks, ei sobi üldjuhul toidu hankimiseks ning peenestamiseks.

Põderpõrnika vastne toitub 3-5 aastat kõdupuidust ning vanade kändude juurtest.

Metsade puhastamine vanadest puudest on mitmetes Euroopa piirkondades põhjustanud põderpõrnikate arvukuse dramaatilise languse ning paljudes maades ähvardab neid nüüd tõsine hävimisoht.

Paljunemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isane kurameerib emasega, liikudes tema ümber ülestõstetud keha ja laialiaetud tundlatega. Paaritumise ajal hoiab ta emast lõugade abil tugevasti kinni. Varsti pärast paaritumist muneb emane kõdupuidu sisse munad ning sureb seejärel. Ega tema partnergi eriti kauem ela. Igast munast koorub teatud aja pärast välja valkjashall, tumepruuni pea ning kortsulise kehaga vastne. Selles staadiumis elab vastne 3-5 aastat. Tal on suured ja tugevad ülalõuad ning 3 paari lüheldasi jalgu. Ta toitub kõdupuidust, mida neelab uskumatus koguses.

Seetõttu sõltub põrnikate edasine saatus toidu kättesaadavusest. Vastsete arengustaadiumile avaldab mõju toidu kvaliteet. Toitainete poolest vaesemat toitu söövad vastsed arenevad aeglasemalt kui need, kes toituvad rikkalikumalt. Võrdluseks võib tuua kärbsevastsed, kes munevad vahel samuti oma munad kõdupuidu sisse – neile piisab arenemiseks 10 päevast.

Kookoni moodustudes toimub vastse muutumine täiskasvanud isendiks küllalti kiiresti, ent täiskasvanud mardikas jääb kookonisse veel üsna pikaks ajaks, vahel isegi mitmeks kuuks. Sel ajal on tema toiduvajadus minimaalne. Kui järgmisel kevadel soojemaks läheb, tekivad põrnika kehas arenguhormoonid, mardiks vabaneb kookonist ning väljub sealt suve hakul paaritumisvõimelise täiskasvanud isendina.

Põderpõrniklaste sugukonda kuuluvad näiteks silinderpõrnikas Sinodendron cylindricum ning põderpõrnikaga sarnanev Dorcus parallelopideus.