Pál Erdős

Allikas: Vikipeedia
Erdős aastal 1992

Paul Erdös (ungari: Erdős Pál; 26. märts 1913 Budapest20. september 1996 Varssavi) oli Ungari matemaatik. Ta oli üks 20. sajandi tuntumaid matemaatikuid, juba oma eluajal oli saanud temast legend. Koostöös sadade kolleegidega on Erdős avaldanud kombinatoorika, graafiteooria, arvuteooria, tõenäosusteooria, hulgateooria, lähendusteooria ja klassikalise analüüsi valdkondades rohkem töid kui ükski teine matemaatik [1]. Mitmete matemaatiliste autasude laureaat.

Erdős oli ekstsentriline, ta "vagabundeeris" mööda teaduslikke konverentse ja kolleege ning maised hüved teda ei huvitanud. Erdősit tuntakse ka seoses Erdősi arvu ja ideega "RAAMAT", kus Jumal hoiab matemaatiliste teoreemide täiuslikke tõestusi.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Erdős sündis tollases Austria-Ungaris ja oli ühe juudi perekonna vanima pojana. Tema vanemad olid saanud matemaatilise hariduse ja töötasid õpetajatena, ema ka koolijuhatajana. Juba varases lapsepõlves avaldus Erdősi matemaatiline võimekus, neljaaastaselt suutis ta peast korrutada neljakohalisi arve. Kooliealisena võitis korduvalt matemaatikaolümpiaadidel. Lõpetas Budapesti Ülikooli.

Alates kolmekümnendatest eluaastatest kuni elu lõpuni oli ta "rändav matemaatik". Oma kollegi lävele astudes sõnas ta "mu aju on avatud", ja sisenes. Tavaliselt jäi ta kohale mõneks päevaks, et koos ette valmistada mõned artiklid ning siis edasi rännata. Oma matemaatilisi ideid jagas Erdős teistele heldelt, samas aga reageeris avatult ka võõrastele ideedele. Kuni elulõpuni rääkis ta inglise keelt tugeva ungari aktsendiga nii, et selle järgi ungarlased kohe oma rahvuskaaslase ära tundsid.

Erdős suri Poolas ühe konverentsi ajal infarkti tagajärjel. Taskus oli tal lennupilet Vilniusse, kus pidi toimuma järgmine konverents.

Töiseid saavutusi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Erdősi peamised töövaldkonnad olid arvuteooria ja graafiteooria. Ta oli ka eestvedaja tõenäosusteooria atribuutide juurutamisel arvuteooriasse ja graafiteooriasse. Erdős ei olnud niivõrd huvitatud teooria ülesehitusest, kui konkreetsete probleemide lahendamise võimalikult lihtsast, elegantsest ja "mõistetavast" viisist.

Aastal 1931, olles alles üliõpilane Budapestis andis ta elegantse elementaarse tõestuse Bertrand’i oletustele, et n > 1 on alati algarv n ja 2n vahel. Algarvude teemal jätkusid hiljem koostööd Atle Selbergi, Paul Turani ja paljude teiste kolleegidega.

Kombinatoorika aspektist töötas Erdős välja ekstremaalsete graafide teooria, uuris kombinatoorika probleeme elementaarses geomeetrias ja Ramsey teoorias. Ta esitas idee asümptootilise hinnangute kohta arvuteooriast kuni kombinatoorikani, mida nüüd kombinatoorseks arvuteooriaks nimetatakse.

Koostöös Alfréd Rényiga, arendas aastatel 1959-1968 välja m tippu ja n serva omavate juhuslike graafide teooria, mis hiljem avaldas mõju informaatika arengule.

Hulgateooria raames arendas Erdős lõpmatut kombinatoorikat, milles ta eestvedaja oli. Koos András Hajnali, Richard Rado ja teistega ta uuris arvude jaotuvuse omadusi, mis viis Ramsey teoreemi üldistusteni. Erdős saavutas olulisi tulemusi arvutusmatemaatikas, eriti funktsioonide lähendamise teooria alal.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Newman, M. E. J. The structure of scientific collaboration networks. In: Proc. Natl. Acad. Sci. USA, 2001. doi:10.1073/pnas.021544898

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]