Nõo Püha Kolmainu kirik

Nõo kiriku maakivist ja tellistest hoone

Nõo Kolmainu kiriku ikonostaasi kuninglikud uksed

Maarja rõõmukuulutamise stseen kuninglikel ustel

Nõo Püha Kolmainu kirik on EAÕK haldusalasse kuuluv õigeusu kirik Nõo vallas Nõo alevikus.

Koguduse ajaloost

Nõo kogudus asutati 1852. aastal eestlastest õigeusklikele, kes enne kuulusid Tartu Püha Georgi (Jüri) kogudusse. Teenistuseks kasutati üüriruume. 1890. aastal oli koguduses 525 ja 1938. aastal 160 liiget. 1962. aastal liitusid kogudusega äsja suletud Elva koguduse peamiselt venelastest liikmed. Tänapäeval kuulub kogudusse 40–60 liiget.

Nõo kirik

Arhitektuuriliselt tähelepanuväärne, lääne pool kellatorniga, lubjatud maakividest ja punastest tellistest historitsistlik kirik valmis 1873. aastal. Nelitise kõrval on ristküliku kujuline apsiid ja nelitise kohal on kaheksatahuline paarisakendega tambuur suure sibulkupli ja nelja sibulpeadega nurgatorniga. Nõo kiriku sisearhitektuur on lihtne, historitsistlik kujusein-ikonostaas pärineb 19. sajandi lõpust.

Nõo Püha Kolmainu Kiriku juures tegutseb Nõo Püha Kolmainu kogudus.

Vaata ka

• Nõo vald
• Nõo Püha Kolmainu kogudus
• Elva Peetri ja Pauli kogudus

Kirjandus

• "Mitut usku Eesti IV. Valik usundiloolisi uurimusi: õigeusu eri". Toimetaja Liina Eek. Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu, 2015; lk 13-28
• Jaanus Plaat, Arne Maasik. "Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid". Eesti Kunstiakadeemia. Tallinn, 2011; lk 468-471

Välislingid

• Nõo Püha Kolmainu kirik kultuurimälestiste riiklikus registris