Muuksi linnamägi
Muuksi linnamägi asub Harjumaal Kuusalu vallas Juminda poolsaarel Kolga lahe äärsel pankrannikul. Kolmnurkse kujuga linnamägi jääb tänapäeval umbes 700 m kaugusele merest. Kuna Põhja-Eesti maa tõuseb, oli muinasajal meri linnamäele lähemal.
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Muuksi linnamägi on rajatud looduslikult sobivate eeltingimustega neemikule. Linnuse kohal kerkib läänekülg ümbritsevast maapinnast kuni 10 m kõrgemale, tipu põhjaosas on kõrgus 13 m, lisades sellele veel laugjama kallaku, on seal kõrguseks umbes 22 m. Muuksi linnus asub 47 meetri kõrgusel merepinnast. Selle põhiülesanne oli arvatavasti rannavalve ja majakaks olemine. Linnuseala kaitses põhja poolt looduslikult järsk ja kõrge klint, kergesti rünnatavat lõunakülge aga kaarjas kivimüür. See koosnes paeplaatidest laotud kahest kuivmüürist, mille vahe oli täidetud kivide ja mullaga.
Linnuse hoovil piirab praeguseks vaid osaliselt säilinud madal kamardunud vall. See asub üksnes 100–120 m kaugusel põhjatipust ning on säilinud üksnes 20 cm kuni 1,5 m kõrguste, 0,5–4 m laiuste ning 4–6 m pikkuste katkenditena. Linnusehoovi pindala on 5300 m2.
Arheoloogilised uuringud[muuda | muuda lähteteksti]
Arheoloogilised kaevamised on linnamäel toimunud 1936. ja 1998. aastal. Nendega on välja selgitatud, et kultuurikiht linnuse platool on õhuke või puudub üldse. Vähesed leiud riibitud savinõukildude põhjal arvatakse, et seda kohta asustati esmalt I aastatuhandel eKr. Vallijäänustest kogutud söest tehtud analüüs näitas, et vall rajati alles muinasaja lõpul ja osa leide pärinevadki 11.–13. sajandist.
Kuna Muuksi linnamäelt kogutud leiumaterjal on napp ning kultuurikiht väga õhuke, on üsna tõenäoline, et pikemaajalist püsiasustust ei ole seal vähemalt muinasaja lõpus olnud. Esimese kasutusperioodi, I at eKr kohta on püsiasustuse olemasolu kohta raske midagi öelda, sest koha hilisem kasutus võis varasemad jäljed lihtsalt hävitada. Lisaks on tolleaegsetele asulakohtadele üldisemalt iseloomulik nõrk kultuurikiht ja vähesed leiud.
Hilisematel aegadel on linnamäe platood kasutatud põlluna, seda on jäänud meenutama mitmed madalamad kamardunud põllukivihunnikud.
I aastatuhande keskpaigast eKr on pärit ka läheduses asuv Muuksi kalmeväli Hundikangrud, Eesti suurim kivikirstkalmete leiukoht – kalmeid on seal ligi sada.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]