Tuletorn

See artikkel räägib põhimõistest; filmi kohta vaata artiklit Majakas (film).

Tuletorn ehk majakas on laevasõidu ohutust tagav ja orienteerumist kergendav tornikujuline ehitis kaldal või madalas vees.

Tuletorne rajatakse eriti selleks, et hoiatada meresõitu takistavate ohtude, näiteks kari, korallrifi või madaliku eest. Tuletornid hõlbustavad ka sissesõitu sadamasse.

Tuletorni põhiosad on vundament, torn, rõduga ülaosa ja valgusti ehk latern, mis koosneb valgusallikast ja optikaseadmest. Lisaks võivad udu korral kasutuses olla heli- ja raadiosignaalid.

Tuletorni kõrguse valimisel arvestatakse pilvede väikseimat (umbes 100 meetrit) ja lainete suurimat kõrgust (10–15 meetrit).

Kuni 10-meremiilise nähtavuskaugusega majakat nimetatakse tulepaagiks.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Meresõitu hõlbustavaid märgutulesid põletati Ateenas juba 5. sajandil eKr. ^[1]

Kui Ptolemaioste ajal tihenes laevaliiklus Aleksandria lähistel sedavõrd, et öinegi liiklus muutus tihedaks, jäi märgutuledest väheks ja vaja oli tuletorni. Rajati Pharose tuletorn, mis oli üks seitsmest maailmaimest. Selle tipus põles lahtine haotuli. ^[1] Pharose tuletorn hävis 14. sajandil maavärinas.

100. aasta paiku laskis Servius Lupus ehitada Loode-Hispaaniasse tänapäeva A Coruñas asuva 41 m kõrguse Brigantiumi tuletorni (Herculese torni), mis töötab tänapäevalgi. ^[1]

Maailma vanuselt kolmas tänapäevani töötav tuletorn on Eestis Hiiumaal asuv Kõpu tuletorn. See rajati 1531.

Maailmas esimene raudbetoonist tuletorn ehitati 1904. aastal Tsaari-Venemaal – Ožarski tuletorn Mõkolajivi lähistel.

Tänapäeval on majakad üldiselt automatiseeritud. Automaatika abil ei lasta valgust pidevalt, ühtlase joana, vaid sinna sisse tehakse pause, nii et valgusjuga meenutab pisut triipkoodi. Lähestikku paiknevatel majakatel on see muster alati erinev ja selle järgi saab majakaid eristada.

Droonivideo Rannapungerja tuletornist Peipsi järve ääres

Torre de Hércules asub Hispaanias La Coruñas ja on vanim (rajatud 2. sajandil) endiselt kasutuses olev roomlaste tuletorn

Töötavate tuletornide arv maailmas on hakanud vähenema suurte hoolduskulude tõttu. Neid asendavad laevadel olevad moodsad navigeerimise abivahendid.

Tänapäeval on tuletornid osaliselt ka turismisihtkohad. Eestis on turistidele avatud Kihnu, Kõpu, Naissaare, Osmussaare, Pakri, Ristna, Ruhnu, Saxby, Sõrve, Tahkuna, Vilsandi ning Suurupi alumine ja ülemine tuletorn.^[2]

Eestis oli 2022. aastal 55 tuletorni: sama palju kui ülejäänud Läänemere riikidel kokku.^[3]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 "Antiigileksikon", 2. kd., lk. 237
↑ "Galerii: huvilised saavad Vilsandi tuletorni ronida" ERR, 18. juuni 2021
↑ "Teejuht talv 2022". Transpordiamet (ruanda). 16. detsember 2022. Vaadatud 28. detsembril 2022.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Armas Luige. "Eesti tuletornid: fakte ja meenutusi", Tallinn 1974, täiendatud trükk 1982.
Frederick Marryat: "A code of signals for the use of vessels employed in the merchant service", London 1851 Tuletornide nimekiri
Frederick Marryat: "The universal code of signals for the mercantile marine of all nations. With a selection of ...", 1864 Tuletornide nimekiri