Mullahorisont

Allikas: Vikipeedia
Mullaprofiil mullahorisontidega

Mullahorisondid ehk mulla geneetilised horisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid.[1]

Iga horisonti iseloomustavad selle tüsedus, värvus, koostis ja muud omadused. Sõltuvalt sellest tähistatakse iga mullahorisonti ladina tähtedega.[1]

Horisondid võivad eri muldadel olla erinevad ja nendel on oluline koht muldade tundmisel ja eristamisel.[1] Horisontide järjekord moodustab mullaprofiili.

Organogeensed mullahorisondid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Organogeensed mullahorisondid

Organogeensed[1] ehk orgaanilised mullahorisondid sisaldavad üle 30 massiprotsendi (umbes 60 mahuprotsendi) orgaanilist ainet.

Kõduhorisont[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kõduhorisont

Kõduhorisont ehk O-horisont (vananenud nimetus A0-horisont) on kõige pealmine mullahorisont metsades, rohtlas vastab sellele rohukuluhorisont. See koosneb madala lagunemisastmega risutsoonist (OL ehk Ol ehk O1), fermentatsioonitsoonist (OF ehk Of ehk O2) ja huumusetsoonist (OH ehk Oh ehk O3).[1]

Huumushorisont[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis A-horisont

Huumushorisont ehk A-horisont (vananenud nimetus A1-horisont) on enim humifitseerunud orgaanilist ainet sisaldav akumulatiivne mullahorisont, mis paikneb O-horisondi all.

Turbahorisont[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Turbahorisont

Turbahorisont ehk T-horisont (vananenud nimetus At-horisont) on orgaaniline horisont, mis on tekkinud maapinnal, turvast moodustavate taimede jäänustest. Vesi ja happeline keskkond pidurdavad selle lagunemist.

Mineraalsed mullahorisondid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Mineraalsed mullahorisondid
A-, B- ja C-horisondid mullaprofiilis

Mineraalsed mullahorisondid sisaldavad alla 30 mahuprotsendi orgaanilist ainet.

Väljauhtehorisont[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Väljauhtehorisont

Väljauhtehorisont ehk eluviaalhorisont ehk E-horisont (vananenud nimetused A2-horisont, A2B-horisont) on mullaprofiili ülaosas eristuv hele värvusega mullahorisont.

Sisseuhtehorisont[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis B-horisont

Sisseuhtehorisont ehk B-horisont on mullahorisont, kuhu kogunevad vees lahustunud ained.

Gleihorisont[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Gleihorisont

Gleihorisont ehk G-horisont on sinakas või rohekas mullahorisont, mis tekkib pideva gleistumise korral.[1]

Lähtekivim[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Lähtekivim (mullateadus)

Lähtekivim ehk C-horisont on mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa, mis võtab otseselt osa mulla moodustumisest.

Aluskivim[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Aluskivim

Aluskivim ehk D-horisont on kivimid, mille peale moodustub muld ja mida mullatekkeprotsessid ei mõjuta või mõjutavad väga vähe.

Mattunud horisondid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mulla teket vaadeldakse sageli lihtsustatult: nii, et all paiknevad kivimid peenestuvad ja segunevad muude ainetega. Sageli on asi märksa keerulisem ja isegi segasem.

Näiteks võivad täielikult välja kujunenud mullad mattuda tuule või vee poolt kohale kantud setete alla, mis seejärel ise pikapeale lagunevad ja mullastuvad. Niisugune protsess esineb sagedamini rannikul. Selle tulemusena võib muld sisaldada mitut põhimõtteliselt ühesugust horisonti, mida eristatakse ette pandud numbriga. Number tähistab mattunud horisonti. Näiteks on võimalik, et mingil mullal eristatakse horisondid O, A1, A2, B3, 2A2, 2B21, 2B22 ja 2C, kus 2A2 ja sellele järgnevad horisondid on mattunud.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]