Mondovì lahing

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Mondovi lahing)
Mondovì lahing
Osa Esimese koalitsiooni sõda
Vaade Mondovì lahingu ajal Brichetto lähedal aset leidnud võitlusele. Giuseppe Pietro Bagetti maal.
Toimumisaeg 21. aprill 1796
Toimumiskoht Mondovì, Piemonte, Itaalia
Tulemus Prantsuse võit
Osalised
Sardiinia kuningriik  Prantsusmaa
Väejuhid või liidrid
Michelangelo Alessandro Colli-Marchi Napoleon Bonaparte
Jõudude suurus
13 000 17 500
Kaotused
1600 surnud, haavatud või vangi langenud
8 kahurit kaotatud
600 surnud, haavatud või vangi langenud

Mondovì lahing (21. aprill 1796[1]) oli Esimese koalitsiooni sõja Itaalia sõjakäigu ajal toimunud sõjaline kokkupõrge Michelangelo Alessandro Colli-Marchi juhitud Sardiinia kuningriigi ja Napoleon Bonaparte'i juhitud Prantsuse Esimese Vabariigi vägede vahel. Lahing toimus Piemontes Ellero jõe ääres asuva Mondovì küla juures. Lahing lõppes Sardiinia vägede kaotusega.

Vägede koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Sardiinia armee[muuda | muuda lähteteksti]

  • Vägede ülemjuhataja: Michelangelo Alessandro Colli-Marchi.[2] Armee suurus ligi 13 000 meest ja 15 kahurit.[3][4]
    • Brigaad: Giuseppe Felice, Vitale krahv (2100 meest)
      • Kuninglik grenaderirügement
      • Savoia jalaväerügement
      • d'Onielle jalaväerügement
      • Mondovì jalaväerügement
      • Casal jalaväerügement
    • Brigaad: St. Dalmas (2000 meest)
      • Colli kergejalaväe rügement
      • Nizza kergejalaväe rügement
      • Kergejalaväe leegion
      • Asti jalaväerügement
      • Chablais jalaväerügement
      • Belgiojoso jalaväerügement
      • Vabatahtlike üksus
    • Brigaad: Jean-Gaspard Dichat de Toisinge (1500 meest)
      • Chiusa grenaderipataljon
      • 8. grenaderipataljon
      • 9. grenaderipataljon
      • 4. grenaderipataljon
      • 6. grenaderipataljon
    • Brigaad: Deshaye
      • Kaardiväe jalaväerügement
      • Stetler jalaväerügement
      • Tortone jalaväerügement
    • Reserv
      • Tragunirügement
      • Kuninganna tragunirügement

Prantsuse armee[muuda | muuda lähteteksti]

Lahingu käik[muuda | muuda lähteteksti]

Napoleon Bonaparte
Michelangelo Alessandro Colli-Marchi

Lahingu algul hoidis San Michele Mondovì juures positsioone ligi 8000 meheline Sardiinia üksus Dichat'i juhtimisel.[4] Napoleon kavatses 19. aprillil Augereau diviisiga nende kaitseliinist mööda minna, samal ajal kui Serurieri diviis sardiinlaste tähelepanu hajutamiseks otserünnaku sooritab. Augereau üksusel ei õnnestunud aga jõge kõrge veetaseme ja kahuritule tõttu ületada. Serurieri rünnak löödi tagasi.[5]

Hiljem õnnestus Guieu üksuse eelsalkadel Torre Mondovì juures kaitsmata sild leida. Guieu üksused tungisid Sardiinia vägede selja taha, mille järel nad oma positsioonid maha jätsid. Fiorella brigaad vallutas San Michele Mondovì. Taganemise ajal oleks Colli-Marchi peaaegu vangi langenud. Dichat langeski vangi, kuid pääses, kui oli oma valvurile maksnud.[5]

Prantsuse sõdurid asusid kohe küla rüüstama. Üks Sardiinia teenistuses olev Šveitsi grenaderipataljon vallutas selle järel osa külast tagasi. Colli-Marchi organiseeris vasturünnaku, millega vallutati tagasi terve küla. Prantslastel õnnestus alles hoida vaid väike sillapea. Väidetavalt kaotasid Sardiinia väed ligi 300 hukkunud, Prantsuse väed 600.[6]

20. aprillil vahetas Napoleon seni võitluses olnud üksused Massena diviisiga välja. Sama päeva öösel taganes Colli Corsaglia jõe positsioonilt ning liikus Ellero jõe ääres asuva Mondovini. Colli-Marchi lasi taganedes mõned sillad hävitada ning jättis oma mahajäetud laagris lõkked põlema. Keskööl sai Napoleon vaenlase taganemisest teada ning asus neid jälitama.[7]

Kindral Stengeli haavata saamine ratsarünnaku ajal

21. aprilli hommikul jõudis Serurieri üksus Sardiinia arjergardile järele ning surus selle Vicoforteni. Prantslaste kiire rünnaku tõttu ei olnud Collil aega oma üksused korralikult üles rivistada ega kaitsepositsioone rajada. Mõned Sardiinia üksused põgenesid, jättes armee lahinguliini augud. Fiorella ja Guieu brigaadid vallutasid Vicoforte. Sardiinia üksused Dichat'i juhatusel hoidsid Prantsuse vägesid La Biococca juures tagasi, kuid kui Dichat lahingumöllus hukkus, põgenesid ka nemad. Colli proovis prantslasi Brichetto tasandikul tagasi hoida, et tema moonavankrid ohutult taganeda saaksid. Nii hoidsid nad Prantsuse üksusi tagasi kuni kella 16:00-ni.[8]

Stengel tungis 200 ratsaväelasega üle Ellero. 125-meheline Sardiinia ratsaüksus kolonel Chaffardoni juhtimisel asus vasturünnakule, mille käigus sai surmavalt haavata ka Stengel.[9]

Prantsuse väed jõudsid lõpus Mondovìsse, kuid linnapea suutis neid rahuläbirääkimistega mõnda aega kinni pidada. Kella 18:00 paiku oli ta siiski sunnitud küla prantslastele üle andma. Napoleon nõudis külalt kontributsiooni, mistõttu ei asunud Prantsuse sõdurid seda rüüstama.[10]

Kaotused[muuda | muuda lähteteksti]

Mondovì lahingus kaotasid Prantsuse väed umbes 600 meest ning Sardiinia väed umbes 1600 meest ja 8 kahurit.[3] Mõni allikas toob poolte kaotusteks veel vastavalt 1000 ja 1150 meest.[8]

Lahingu lõppedes asus Napoleon taganevat vaenlast jälitama. 28. aprillil sõlmis Sardiinia kuningriik Prantsusmaaga rahu, mille järel ta Esimese koalitsiooni sõjast väljus.[11]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Lk 283 (Chandler, 1979). Lahingu toimumisajaks on välja toodud ka 20. või 22. aprilli.
  2. 2,0 2,1 "French and Piedmontese Forces Battle of Mondovi 22 April 1796" (PDF). Vaadatud 27.09.2023.
  3. 3,0 3,1 3,2 Lk 248 (Rothenberg, 1980)
  4. 4,0 4,1 Lk 265 (Boycott-Brown, 2001)
  5. 5,0 5,1 Lk 266-267 (Boycott-Brown, 2001)
  6. Lk 267-268 (Boycott-Brown, 2001)
  7. Lk 270 (Boycott-Brown, 2001)
  8. 8,0 8,1 "Battle of Mondovi, 21 April 1796". Vaadatud 27.09.2023.
  9. Lk 271 (Boycott, Brown, 2001)
  10. Lk 272 (Boycott-Brown, 2001)
  11. Lk 75 (Chandler, 1966)

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Boycott-Brown, Martin. The Road to Rivoli. London: Cassell & Co. 2001.
  • Chandler, David. Dictionary of the Napoleonic Wars. New York: Macmillan. 1979.
  • Chandler, David. The Campaigns of Napoleon. New York: Macmillan. 1966.
  • Rothenberg, Gunther E. The Art of Warfare in the Age of Napoleon. Bloomington, Ind.: Indiana University Press. 1980.
  • Smith, Digby. The Napoleonic Wars Data Book. London: Greenhill. 1998.