Merike Lang

Allikas: Vikipeedia
Merike Lang Eesti Vabaõhumuuseumi Kolu kõrtsis

Merike Lang (sündinud Rannik, 18. mail 1958 Tallinnas) on eesti ajaloolane, etnoloog ja museoloog.

Hariduskäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on õppinud Võsu 8-klassilises Koolis ja lõpetas Rakvere 1. Keskkooli. Koolivaheaegadel töötas ta Lahemaa Rahvuspargis giidina, juhtides ühe- ja kahepäevaseid reisigruppe.

1981. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna ajaloolase, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ning etnoloogi diplomiga. Diplomitöö "Endisaegsed matusekombed Ida-Eestis" avaldati 2004. aasta e-ajakirjas Mäetagused 25.[1]

2005. aastal lõpetas ta Tallinna Ülikooli kultuuriteaduskonna kultuurikorralduse eriala sotsiaalteaduste magistrina. Magistritöö "Museoloogiline kommunikatsioon. Vabaõhumuuseumi koht ja ülesanded kaasaegses ühiskonnas".[2]

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on töötanud Eesti Vabaõhumuuseumis 1981. aastast, kõigepealt teaduri ja osakonnajuhatajana, 1991. aastast teadusdirektorina ning 1993. aastast direktorina.

2014–2019 oli Lang Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum juhatuse liige ning on augustist 2019 Sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid juhatuse liige.

Tippjuhina on Lang pannud aluse kaasaegse muuseumipedagoogika arengule Eesti muuseumides, ta on juhtinud Eesti Vabaõhumuuseumi kontseptuaalset ümberkujunemist aastaringselt aktiivselt tegutsevaks turismiatraktsiooniks. Ta on algatanud kultuuripärandi uurimise ja hoidmisega tegeleva üleriigilise tähtsusega programmi, millest on kujunenud välja Maaarhitektuuri keskus. Viimane on olnud juhtpartner rahvusvahelistes uurimisprojektides.

Lang on olnud Eesti Vabaõhumuuseumi trükiste toimetaja ning Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli külalislektor.

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on kirjutanud peamiselt museoloogilise teooria artikleid.

  • Setu ja peipsivene hoonete teekond Eesti Vabaõhumuuseumi püsinäitusele. Suitsutare 7. Tallinn: Eesti Vabaõhumuuseum, 2016. Lk 8-37
  • On the Stability and diversity of the Open-Air Museum as a Medium in the 21th Century: the examples of the Estonian Open Air Museum. – In: Acta Ethnographica Hungariaca 2010[3]
  • Cultural Memory in Museums and Related Dialogue with Collective and Personal Memory. In: Nordisk Museologi, 2, 2007, p 62–75
  • Play with History: Using Memory for Interpreting History in Contemporary Museums. In: Abstracts. Memory From Transdisciplinary Perspectives: Agency, Practices, and Mediation: Memory From Transdisciplinary Perspectives. International Conference, January 1 –14, 2007. Tartu Ülikool 2007. Lk 71
  • 50 aastat Eesti Vabaõhumuuseumi loometööd. 50 years of creative work of the Estonian Open Air Museum. In: Suitsutare 4. Valitud artiklid. Selected articles. Tallinn: Eesti Vabaõhumuuseum, 2007. Lk 7–38
  • Die bäuerliche Befölkerung Estlands und die deutsche Oberschicht. Auffassungen des Gedächtnisses in historischen Museen Estlands. In: Jahrbuch des baltischen Deutschtums 2007: Carl-Schirren-Tag, 25. sept 2005. (Edit.) Michael Garleff. Lüneburg: Carl-Schirren-Gesellschaft, 2006. S 27–33
  • Muuseumi rollist 21. sajandi linnaelus Eesti Vabaõhumuuseumi vaatenurgast. Tartu linnamuuseumi aastaraamat: Tartu Linnamuuseumi 50. aastapäeva konverents okt 2005. (Toim.) Helve Russak, Külliki Kuusk. Tartu: Tartu Linnamuuseum, 2005. Lk 21 – 27
  • Hüperreaalsusest ja selle ilmingutest kaasaegsetes muuseumides. In: Kultuuriloost noorteadlaste pilguga: Tallinna Ülikooli kultuuriteaduskonna magistrantide ja doktorantide konverents, 11. mail 2004. (Toim.) Maris Kirme, Merle Talvik. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2005. Lk 109 – 115
  • Matusekommetest Kirde-Eestis 19. sajandil ja 20. sajandi algul. Mäetagused 25, 2004. Lk 77 – 102
  • Die Integrationsrolle der Freilichtmuseen anhand vom Beispiel des Estnischen Freilichtmuseums. In: Acta Scansenologica: International Conference of Open Air Museums Sanok-Ustrzyki Gorne 7.–10. Okt 1998. (Edit.) Jerzy Czajkowski, Jerzy Ginalski. Sanok: Muzeum Budownictwa Ludowego w Sanoku, 2001. S 193–198
  • Klügere geben nach! Überlegungen über das Zweigespräch zwischen den Museen und der Gesellschaft. In: 20. Tagung des Verbandes Europäischer Freilichtmuseen. 20th Conference of the Association of European Open Air Museums. Szentendre, 2001: 20th Conference of the Association of European Open Air Museums, Hungary 19–26 Aug 200. (Edit.) Ivan Balassa M, Miklos Ceri. Szentendre: Hungarian Open Air Museum Szentendre, 2001. p 97–102
  • Die Interpretation des Lebens durch den Weinachtsspiegel. Aus den Erfahrungen der Weinachtsveranstaltungen im Estnischen Freilichtmuseum. In: Berichte aus dem Schleswig-Holsteinischen Freilichtmuseum. Festschrift für Carl Ingwer Johannsen. Ulrike Looft-Gaude, Astrid Paulsen, Gabriele Rehr-Unrath (Edit.). Neumünster: Karl Wachholtz Verlag, 2000. S 58–64
  • Eessõna asemel ehk Eesti Vabaõhumuuseum kahe "Suitsutare" vahel. Instead of a foreword or the Estonian Open Air Museum between the two collections of "Suitsutare". Suitsutare 2. Valitud artiklid. Selected articles 1975—1999. Tallinn: Eesti Vabaõhumuuseum, 2000. Lk 4–50
  • Das Estnische Freilichtmuseum. Ein Opfer mehrmaliger Brandstiftungen. In: Freilichtmuseum und Sachkultur. Festschrift für Stefan Baumeier zum 60. Geburtstag. J. Carstensen , J. Kleinmanns (Edit.) Münster / New York / München / Berlin 2000. S 261–266
  • Um die Geschichte zu verstehen, muss man ihre Sprache und ihren Wert kennen. In: 19. Tagung des Verbandes Europäischer Freilichtmuseen. 19th Conference of the Association of European Open Air Museums. Kiel 1999. S 100–105
  • Észt Szabadtéri Múzeum. Alapkoncepció és a fejlödés jelenlegi tendenciái. Ház és Ember. A Szabadtéri Néprajzi Múzeum Évkönyve. 12. Szentendre, Hungarian Open Air Museum, 1998. Lk 253 – 268
  • Eesti Vabaõhumuuseumi kujunemine kaasaegseks muuseumiks. The transformation of the Estonian Open Air Museum into a contemporary muuseum. Eesti Vabaõhumuuseum. Ideest tegudeni. Estonian Open Air Museum. From Thoughts to Reality. Merike Lang, Juta Saron, Ülle Võrno, Maret Tamjärv (Edit.). Tallinn: Eesti Vabaõhumuuseum, 1996. Lk 48–86
  • Estnisches Freilichtmuseum als eine Wiederspiegelung der Geschichte und der volkstümlichen Baukunst Estlands. In: Acta Scansenologica, 7, 1995. S 27–5
  • Über Kopien historischer Gebäude im Estnischen Freilichtmuseum. In: Konservierte Wirklichkeiten. Erhaltungs- und Aufbaustrategien in europäischen Freilichtmuseen: Die zweite Tagung der Arbeitsgruppe des Verbandes Europäischer Freilichtmuseen in Detmold. 23.–25. Sept 1994. (Edit.) Stefan Baumeier, Christine Wassmann. Detmold: Varlag Dröge Schötmar GmbH, 1995. S 94–95

Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on olnud abielus arheoloog Valter Langiga.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]