Memorandum 14

Allikas: Vikipeedia

Memorandum 14 oli aktsioon, mille algatas viis Eesti venekeelset ühiskonnategelast ja kodanikuaktivisti 9. aprillil 2014 eesmärgiga koguda allkirju avaldusele, mis Ukraina sündmuste taustal toetas Eesti suveräänsust ja mõistis hukka "kolmandate riikide" sekkumise Eesti siseasjadesse. "14" memorandumi nimes tähistab aastaarvu.

Memorandumi algatasid kodanikuaktivist Aleksander Valdmann, MTÜ Etnoweb asutaja Natalja Kitam, Jelena Katsuba (Avatud Eesti Fond), Igor Kalakauskas (Tallinna Tõnismäe Reaalkool) ja Ivan Lavrentjev (Vabaühenduste Liit EMSL).[1][2]

Memorandum polnud ajendatud pronksiööde ajast tuntud äärmuslaste Dmitri Linteri ja Juri Žuravljovi kavandatud meeleavaldustest Tallinnas,[3] seda hakati koostama juba märtsi lõpus.[4]

11. aprilliks 2014 oli memorandumile oma allkirja andnud juba üle 600 inimese. Allakirjutanute seas olid poliitik Olga Sõtnik, filmirežissöör Dorian Supin, skulptor Irina Rätsep, poliitik Deniss Boroditš, ajakirjanik Pavel Ivanov, kirjandusteadlane Ljubov Kisseljova, psühholoog Ljudmilla Stolin, loodusteadlane Aleksei Lotman, õpetaja Irina Smoljar, poliitik Jevgeni Krištafovitš, ajakirjanik Oleg Samorodni, ühiskonnaaktivist Sergei Metlev, hiina keele ja kultuuri lektor Jekaterina Koort, raadioajakirjanik Artur Aukon, ajakirjanik Olesja Lagašina jt.[5]

Memorandumi tekst[muuda | muuda lähteteksti]

Meie, allakirjutanud Eesti elanikud – nii Eesti kui ka teiste riikide kodanikud, samuti kodakondsuseta püsielanikud –, jälgime valu ja murega Ukrainas toimuvat.

Kogu vastutusega tahame öelda, et meie sooviks on lahendada kõiki Eesti ühiskonna probleeme koos Eesti Vabariigi seadusliku võimu esindajatega. Me ei vaja kaitset väljastpoolt, me peame lubamatuks kolmandate riikide sekkumist Eesti sisepoliitikasse. Me ei toeta separatistlikke meeleolusid ja avaldusi, mida tehakse Eesti venekeelse kogukonna nimel. Kõiki küsimusi, mis puudutavad meie ühiskonna arengut, kaasa arvatud haridus-, keele- ja kodakondsuspoliitikat, tuleb lahendada riigi suveräänsuse põhimõttest lähtudes.

Sõltumata emakeelest ja rahvusest peab suurem osa siin elavatest inimestest Eestit oma kodumaaks. Meie arvates on suur väärtus see, et kuigi seisame kahel pool ideoloogilist barrikaadi, peame ühiselt oma kohustuseks öelda: meie kodu on iseseisev ja vaba Eesti![2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]