Meander

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib hüdroloogia terminist; kunstitermini kohta vaata Meander

Meander on jõelooge.

Jõed moodustavad meandreid peamiselt alamjooksul laiades lammorgudes. Meandrid hakkavad moodustuma, sest jõe vool on alati turbulentne ning reljeef pole kunagi absoluutselt ühtlase kallakuga. Seetõttu ei saa kujuneda sirgeid jõesänge. Tekkinud looked muutuvad suuremaks, sest jõed voolavad n-ö väliskurvis kiiremini ja erodeerivad sealt setteid, mille tulemusel tekib kõrge kaldaga põrkeveer. Sisekurvis toimub aga aeglase voolu tõttu setete kuhjumine (jõgi säilitab oma laiuse, kuid muudab asukohta). Seega on tegemist positiivse tagasisidega – tekkinud jõelooge soodustab enda edasist arenemist. Meandrid ei saa areneda lõputult, sest ükskord murrab jõgi oma tee sirgemaks ning vanadest meandreist arenevad soodid

Meandrite moodustumist nimetatakse meandreerumiseks.

Termin "meander" tuleb Väike-Aasia poolsaare edelaosas voolava jõe Büyük Menderese nimest.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]