Matrjoška

Matrjoška.

Matrjoška (oletatavasti hellitusvorm nimest Matrjona, mis tähendas "tähtsat daami") on vene rahvuslikuks sümboliks peetav puust mänguasi: kirevalt maalitud nukk, mille sees on samalaadsed väiksemad nukud. Tavapäraselt on nukke üksteise sees vähemalt kolm.

Peaaegu alati on matrjoška munakujuline, lameda põhjaga ning koosneb kahest osast: ülemisest ja alumisest. Traditsiooniliselt kujutatakse matrjoškal naisterahvast punases sarafanis ja kollases kleidis. Tänapäeval on maalingute teemad mitmekesised: muinasjutukangelased, Venemaaga seotud või perekonnad. Levinud on ka poliitikute paroodiad – see teema erineb suuresti matrjoškade tavapärasest maalingust, millel kujutati naist, mitte meest.

Matrjoškad on andnud nime ka multimeediafailide andmeformaadile Matroska Multimedia Container, mille failinimede laiendid on videol .mkv, helil .mka ja subtiitritel .mks.

Päritolu

Komplekt 37 matrjoškast.

1890. aastail tõi A. Mamontova Moskva mänguasjatöökotta "Детское воспитание" ("Lastekasvatus") Jaapanist daruma-kujukese, millele oli maalitud kiilakas vanamees Fukuruma. See koosnes mitmest üksteise sisse asetatud kujust. Töökoja puunikerdaja Vassili Zvjozdotškin valmistas puust sarnased kujukesed, kunstnik Sergei Maljutin maalis neile tüdrukud lihtrahva linnarõivas: sarafanis, põlles ja kukega kleidis. Ehkki esimesed matrjoškad olid kallid, oli nõudlus suur. Peagi valmistasid neid mitmed töökojad toona Moskvast 70 km põhjas asunud käsitöölinnakus Sergijev Possadis. 20. sajandi alguses hakati matrjoškasid massiliselt eksportima.

Matrjoškade eeskujuks võib pidada ka Venemaal traditsioonilisi üksteise sisse paigutatud puust lihavõttemune. Matrjoškad erinevad siiski nii munadest kui ka darumadest selle poolest, et nad on alt lamedad. Darumad aga sarnanevad Eestiski tuntud jonnipunnidele: nad on alt ümarad, kuid madala raskuskeskmega, nii et pikali lükatud kujuke tõuseb alati püsti.

Matrjoškadega seostatakse ka Kirde-Venemaal ja Lääne-Siberis levinud müüti Kuldnaisest.

Matrjoškamuuseumid

Tänapäeval tegutsevad mitmes linnas matrjoškamuuseumid: Moskvas Leontjevi põiktänavas, Nižni Novgorodis, Tveri oblastis Kaljazini linnas, Nižni Novgorodi oblastis Voznessenski asulas, Sergijev Possadis jm.

Matrjoškade valmistamine

Alustuseks valitakse sobilik puit. Pehmuse tõttu eelistatakse enamasti pärna, harvem leppa või kaske. Puud raiutakse tavaliselt varakevadel ja kooritakse osaliselt, et puit kuivades ei praguneks. Palgid ladustatakse ja kuivavad mõne aasta hästi õhutatud paigas.

Puitu tuleb töödelda, kuni see on pool-, mitte täiskuiv. Iga matrjoška valmistamine koosneb enam kui kümnest etapist. Esimesena valmib kõige väiksem nukk, mis pole lahtivõetav. Järgmised tehakse suuruse järjekorras, viimasena kõige suurem. Iga nuku jaoks vajaliku kõrgusega tükk töödeldakse ning lõigatakse pooleks, esimesena valmib alumine osa. Seejärel eemaldatakse mõlema osa seest nii, et väiksem nukk sinna tihedalt sisse mahuks. Nukkude arv varieerub.

Tööprotsessi lõpus kaetakse kõik nukud õlilakiga. Pärast täiendavat kuivatust ja poleerimist asub kunstnik maalimise juurde. Värvidena tarvitatakse nii guašš- kui ka õlivärve.

Vene poliitikud matrjoškana.

Vaata ka

• Mise en abyme
• Daruma

Välislingid

• Борис Воробьёв "Где она, Золотая Баба"
• Л. Лившиц, Л. Теплов "Золотая Баба аримаспов"
• "Золотая Баба" худ. фильм
• "Золотая Баба" статья Википедии
• Екатерина Маврикова "Музей матрёшки" Timeout, 1. november 2005
• "Как расписать матрёшку" (matrjoškamaalimise õpetus)
• Музей матрёшки, Vene Föderatsiooni rahvaliku käsitöö fond
• "Матрёшки, музей матрёшки: как матрёшка село кормит" Сельская новь nr 9, september 2004
• Лиля Пальвелева "Матрёшка: народное достояние или китч?" Радио Свобода, 23. märts 2007
• "Около тысячи русских матрёшек собрали в нижегородском Музее матрёшки" НТА Приволжье, 16. juuni 2004
• "Матрешка – история игрушки"