Mart Erik

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Mart Erik metsaretkel Vihterpalus, aprill 2020. Foto Ama Lehtmets

Mart Erik (sündinud 31. märtsil 1953 Märjamaal) on eesti metsamajanduse insener, kolmandat põlve metsamees – metsakasvataja-praktik.

Pärast Eesti Põllumajanduse Akadeemia lõpetamist metsamajanduse inseneri diplomiga 1976. aastal, asus ta tööle Vihterpalu metsaülemana.

Mart Erik on ettevõtja, metsandusvaldkonna nõustaja ja metsateemadel ajakirjanduses sõnavõtja. Ta on koostanud oma isa Ülo Eriku mälestuste raamatu "Ühed ERIKlised metsalood"[1] ja kirjutanud autorina raamatu "Minu mets. Metsa tõde ja metsa õigus"[2].

Mart Erik on väärtkunsti koguja aastast 1988. Tema kogus on teoseid rohkem kui 70 autorilt. [3]

Ta on asutanud koostöös Ivo Feltiga MTÜ Filmi Vargamäe[4].

Ivo Felt ja Mart Erik Filmi Vargamäe külastuskeskuse avamisel, 15.05.2019. Foto Laine Randjärv

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

1969 lõpetas Suure-Jaani Keskkoolis[5] 9 klassi.

1971 lõpetas Tartu 5. keskkooli[6] (praegu Tartu Tamme Gümnaasium) bioloogia-geograafia eriklassi (25. lend).

1976 lõpetas Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA, praegu Eesti Maaülikool) Metsanduse- ja Maaparanduse teaduskonna, metsamajanduse insenerina. [3]

Mart Erik koer Nakiga Järvselja õppe-katsemetskonnas praktikal 1975. aasta kevadel. [Mart Eriku eraarhiiv]
Mart Erik, EMÜ 2022. aasta vilistlane. Foto Laine Randjärv
EV President Alar Karis tunnustas 2023.aastal Mart Erikut Valgetähe IV klassi teenetemärgiga. Foto Laine Randjärv

Töö[muuda | muuda lähteteksti]

1976–1983: Vihterpalu metskonna metsaülem.

1983–1988: ENSV MN Riiklik Plaanikomitee (Gosplan), metsamajanduse ja paberitööstuse osakonna juhataja, rasketööstuse osakonna juhataja asetäitja.

1988–1990: Disainistuudio MaDis tegevdirektor.

1990–1996: AS Media tegevdirektor. Asutas ja andis välja ärinädalalehte Kaubaleht.

1996–1997: Suure-Jaani metsamajandi tegevdirektor.

1997–2004: Ettevõtlustegevus: maa ja metsa müük ning puidu eksport Eestist, Lätist ja Venemaalt Soome, Rootsi ja Norrasse.

Alates 2004: Kinnistu OÜ[7] asutaja, omanik ja tegevjuht.

  • Kinnistu OÜ on Eestis ja Baltikumis metsa- ja põllumaade haldamisele keskendunud ettevõte, olles antud valdkonnas üks Eesti juhtivaid ettevõtteid, mis haldab üle 25 000 ha rahvusvahelistele fondidele kuuluvaid metsa- ja põllumaid. Üle 300 põllumehe on sõlminud Kinnistu OÜ-ga maade rendilepingud. [3]

Muu erialase tegevusega seotu[muuda | muuda lähteteksti]

1994–1996: Eesti Metsaliidu (Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu eelkäija) president.

1997–1998: Soome kontserni Enso [hilisem nimi Stora Enso] konsultant Lätis, Leedus ja Valgevenes. Sadamate, raudteetranspordi ja puiduvarude uuringud.

1998–2003: 2500 hektari metsa ja põllumaa erastamiskonsultant.

2001: Sylvester grupi esindaja Hiinas, Macaus ja Hongkongis.

2012: BrokerAnt™ kaasasutaja. BrokerAnt[8] on veebipõhine kinnisvara müügi- ja üürnike haldamise tööriist kinnisvaramaaklerite ja müügiagentide jaoks.

2021: Land Exchange OÜ - investeerimisplatvormi, kus igaüks saab hõlpsasti investeerida põllumajanduse- ja metsamaasse - nõustaja. [3]

2023: SA Artur Nilsoni Fond. Nõukogu liige.

Mart Erik metsamatka juhina Vihterpalus, 2018. Foto Laine Randjärv

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

1978. aastal Väike looduskaitse märk, mille andis üle ENSV metsamajanduse- ja looduskaitseminister Heino Teder.

1982. aastal autasustati suure metsatulekahju (28.04.1982) lokaliseerimise eest Vihterpalus medaliga “Vapruse eest tulekahjul”.[9]

2022. aastal 9. septembril valiti Eesti Maaülikooli aasta vilistlaseks.[10]

2023. aastal pälvis Mart Erik Valgetähe IV klassi teenetemärgi.[11]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Mart Eriku vanaisa Paul Erik VR I/3 oli Eesti metsaülem ja metsandustegelane ning kirjutas ajakirjale Eesti Mets palju artikleid.

Tema isa Ülo Erik oli metsaülem, Suure-Jaani metsamajandi direktor ja Eesti Metsainstituudi rajaja. Isa vend Ain Erik oli metsaülem ning loodusõppe spetsialist. Ema Maie Erik oli looduskaitseinspektor Suure-Jaani ja Elva metsamajandites.[12]

Aastast 2017 on tema elukaaslane Laine Randjärv.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

  • Mart Erik. House of KUNST. Fragmente Mart Eriku kunstikogust. Kunstikataloog, Kirjastus KVART, 2023. ISBN 978-9916-9644-2-2
  • Mart Erik. Minu mets. Metsa tõde ja metsa õigus. Kirjastus KVART, 2022. ISBN 978-9916-9644-0-8
  • Metsameeste hümn. [Mälestuste kogu - koduleht, loodud koostöös Hendrik Relvega, august 2019.][13]
Mart Erik. Minu mets. Metsa tõde ja metsa õigus esikaas. Kujundus Rein Seppius.
Mart Erik metsaretkel kuuse-kooreüraskeid vaatlemas, suvel 2020. Foto Laine Randjärv

Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]

Mart Erik autorina[muuda | muuda lähteteksti]

Intervjuud Mart Erikuga[muuda | muuda lähteteksti]

Kaastöö teadusartiklile[muuda | muuda lähteteksti]

Raadiosaated[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Ülo Erik. Koostaja Mart Erik (2018). Ühed ERIKlised metsalood. Tartu: Agentuur Neli. ISBN 978-9949-88-303-5.
  2. ↑ Mart Erik (2022). Minu mets. Metsa tõde ja metsa õigus. Tallinn: Kirjastus KVART. ISBN 978-9916-9644-0-8.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Müürsepp, Piret (5. september 2022). "Mart Erik: tean, mida ma teen, ja olen õigel teel". RMK Loodusblogi. Vaadatud 26.02.2023.
  4. ↑ "Filmi Vargamäe külastuskeskus".
  5. ↑ "Suure-Jaani Gümnaasium".
  6. ↑ "Tartu Tamme Gümnaasiumi vilistlased".
  7. ↑ "Kinnistu OÜ".
  8. ↑ "BrokerAnt".
  9. ↑ Erik, Mart (26. märts 2018). "Kuidas ma bensiiniga tulekahju kustutasin ja peaaegu kohtu alla sattusin". Mart Eriku blogi, kinnistu.ee. Vaadatud 26. veebruar 2023.
  10. ↑ "EMÜ. Aasta vilistlased". EMÜ koduleht. Vaadatud 26. veebruar 2023.
  11. ↑ "Teenetemärkide kavalerid". president.ee. Vaadatud 26.02.2023.
  12. ↑ Kartau, Mari (20. veebruar 2023). "Palju õnne! Teenetemärgi pälvisid nii metsakasvataja kui puidutöötleja". Maalehe Metsaleht. Vaadatud 26. veebruar 2023.
  13. ↑ Mart Erik, Hendrik Relve. "Metsameeste hümn".

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mart_Erik&oldid=6631136"