Mari Moora

Allikas: Vikipeedia
Mari Moora 2018. aastal Tartu Ülikooli botaanikaaias

Mari Moora (neiupõlvenimega Toomiste; sündinud 19. märtsil 1966) on eesti ökoloog.

Hariduskäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on lõpetanud 1984. aastal Nõo Keskkooli. 1989. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna geneetika erialal.

1998. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis taimeökoloogia ja ökofüsioloogia erialal doktoritöö "Arbuskulaar-mükoriisse sümbioosi mõju lubjarikka niidu taimeliikide konkurentsile ja kooseksisteerimisele".[1]

2000. aastal oli ta järeldoktor Helsingi Ülikooli Viikki Biokeskuses.

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

1983. aastal töötas ta Eesti Loomakasvatuse- ja Veterinaaria Instituudis laborandina, seejärel aastatel 1989–1992 Eesti Agrobiokeskuses nooremteadurina. Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia instituudis oli ta esialgu vanemlaborant, siis doktorant taimeökoloogia õppetooli juures.

Pärast doktoritöö kaitsmist 1998. aastal sai temast teadur taimeökoloogia õppetooli juures ja novembris 2003 sai temast Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia instituudi taimeökoloogia vanemteadur. Alates septembrist 2020 on ta Tartu Ülikoolis koosluse ökoloogia professor. 2017-2020 oli ta Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna teadus-arendusprodekaan. 2022-2023 oli ta Tartu Ülikooli nõukogu liige. Alates 1. augustist 2023 on ta Tartu Ülikooli teadusprorektor. [1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Ökoloog Mari Moora räägib eksperimendi ettevalmistusest ja eksimustest

Moora kuulub Tartu Ülikooli koosluseökoloogia töögruppi ja tema teadustöö keskendub liigirikkusega seotud küsimustele:

  • biootiliste interaktsioonide mõju taimekoosluste kujundajana
  • taimede konkurents ja vastastikune kasu koosluste kujundajatena.
  • arbuskulaarse mükoriisa (AM) mõju taimedevahelistele suhetele ja taimekooslustele
  • AM seenekoosluste liigirikkuse varieeruvus lokaalselt ja globaalselt
  • AM ja taimede seoseid üldisemas kontekstis – millised taimed on mükoriissed ja millised mitte, kas taimede ökoloogilised liigigrupid pakuvad oma juurtes eluaset mükoriisaseentele, millist rolli mängib mükoriisne sümbioos taimeliikide levikus ja võõrliikide invasioonis.[2]

Kuulub oma valdkonnas maailmas enim viidatud teadlaste hulka[3].

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Mari Moora Eesti Teadusinfosüsteemis
  2. http://www.botany.ut.ee/planteco/et/tootajad/mari_moora.html
  3. "Maailma mõjukaimate kolleegide sekka jõudis üheksa Eesti teadlast" ERR Novaator, 19. november 2019
  4. "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 9.12.2022.
  5. "Selgusid Ostwaldi, Tomingase ja teaduste akadeemia medalite laureaadid". Tartu Postimees. 15. november 2023. Vaadatud 15. novembril 2023.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]