Mafia: The City of Lost Heaven

Allikas: Vikipeedia
Mafia: The City of Lost Heaven
Arendaja(d) Illusion Softworks
Kujundaja(d) Daniel Vávra
Mootor LS3D engine
Viimane versioon 1.2 (8. august 2005)
Platvorm(id) PC, PS2, Xbox
Väljalaskeajad 29. august 2002
Žanr Third Person Shooter Driving
Meedia CD (3), DVD (1)

Mafia: The City of Lost Heaven on kolmanda vaate tulistamise tüüpi arvuti- ja videomäng. Mäng lasti välja 2002. aastal esmalt personaalarvutile, kuid 2004. aastal porditi ka Sony PlayStation 2-le ja Microsoft Xbox-le. Mängu arendas Tšehhi päritolu Illusion Softworks ning turustamisega tegeles Gathering of Developers.

Teos lubab mängijal võtta gängsteri rolli, kes peab täitma mitmeid missioone, et oma kuritegelikul karjääriredelil edasi jõuda. Mäng sai suure kriitika ja tähelepanu osaliseks ja 2008. aasta märtsikuu seisuga oli müüdud 2 miljonit legaalset eksemplari. 2007. aasta 21. augustil teatas Take-Two Interactive Leipzig'i Games Convention'il, et Mafia II[3] on tulekul ja juba Illusion Softworks'i kätes, arenduses. Järg peaks jõudma poelettidele 2010. aasta alguses.

Mafia-t võrreldakse tihti suurseeriaga Grand Theft Auto – ainus, mis neil siiski sarnane on, on asjaolu, et mõlemas jaguneb tegevus laias laastus "autosõiduks ja tulistamiseks".

Mängumood[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mafia' storyline gameplay koosneb sõitmisest, peamiselt lihtsast linnasõidust erinevate asukohtade vahel aga ka tagaajamistest ja võistlustest; ülejäänud osa mängust moodustab jalgsi "third-person" otsimine ja tulistamine – kõik ühendatuna haaravate videoklippidega. Lisaks fotorealistlikule linnale ja suurele asulavälisele alale, "countryside", sisaldub mängus veel mitmeid detailse sisekujundusega kohti nagu lennujaam, muuseum, kirik, hotell, mahajäetud vangla, restoran ja Don Salieri baar. Samuti on kasutusel muutlik ilmastik ning ööpäevaringne ajastus.

Mafia pakub mängijatele sõitmiseks 51-te klassikalist ameerika autot 1920-datest ja 1930-datest, lisaks veel 19 boonusautot (milledest 5 on klassikalised võidusõidumasinad), mis on lahti lukustatavad peale mängu peamise osa läbimist ja uue mängumoe avanemist. Lisaks tutvustatakse mängijale autosid järk-järgult – alguse poole ilmuvad tänavatele 1920. aastate autod ja hiljem juba 30. aastate autod. Samuti saab mängija kasutada linna ühistransporti, nagu trammid ja rongid.

Tähelepanu väärivad autode damage mudelid. Väiksemad ja õrnemad autod kannatavad palju vähem kahju ja lähevad kiiremini katki ning plahvatavad, samas kui suuremad ja tugevamate kereplekkidega autod peavad kauem vastu. Veelgi realistlikumaks teevad mängu väikesed nüansid nagu näiteks võimalus kütusepaaki auku tekitada, mootori ülekuumenemine, käigukasti purunemine, sidur, lukustatavad uksed, kütusekulu jne. Paljusid väliseid keredetaile (aknad, rattad, esituled, stanged) saab füüsiliselt eemaldada – õnnetuse või kokkupõrke tulemusel, lüües pesapallikurika või teiste samalaadsete relvadega, ja ka neid tulistades. Autoõnnetus põhjustab ka mängu tegelastele füüsilisi vigastusi ja nad kaotavad "elusid".

Seadus ja kord[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lost Heaven'i politseijaoskond jälgib mitmete seaduste järgimist linnas. Kui neid seadusi rikkuda ja politseijõud seda näevad, siis nad reageerivad sellele vastavalt asjaoludele. Rikkumised jaotuvad kergeteks ja tõsisteks rikkumisteks. Kergete rikkumiste puhul nagu punase fooritule alt läbi sõitmine ja kiiruse ületamine trahvib politsei mängijat ja annab hoiatuse (-$1,000 vabasõidu ajal, mängu missioonide ajal ei ole rahalisi vahendeid). Tõsiste rikkumiste puhul nagu tänavakaklus, politsei eest ära kihutamine, avalikult relva kandmine jne võib mängijat oodata arest või isegi tulevahetus politseiga surmani. Neli järjestikust kerget rikkumist kvalifitseeruvad tõsise rikkumisena. Politseijõudude arv suureneb vastavalt mängija vastuhakule, viimane tase kujutab endast hästi relvastatud politseinike ja teeblokaadide ilmumist, kus politseinikud tulistavad mängijat enda soomustatud autode varjust. Paljud väärteod ja liikluseeskirjade rikkumised, mis loogiliselt peaksid olema karistatavad, nagu eesõiguse ja sissesõidu keeldude märkide eiramine, kõnniteel- või vastassuunas sõitmine, ei mõjuta kuidagi politsei käitumist. Küll aga ehmatavad jalakäiad end poolsurnuks, kui kõnniteel sõidab auto.

Olustik ja süžee[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mängu tegevus toimub 1930-ndatel suures linnas nimega Lost Heaven: linn, mis on tõenäoliselt New Yorgi linna, New Jersey ja Chicago segu samast ajast.

Kuigi stsenaarium ei pärine otse ühestki filmist, teatud nimed nagu Paulie, tegelaste näod ja karakterid, loo stiil ja tempo, ja paljud teemaelemendid näivad olevat tugevalt mõjutatud ja inspireeritud 1990. aasta Martin Scorsese filmist "Goodfellas" ja 1972. aasta Francis Ford Coppola filmist "The Godfather" ("Ristisa"). Mängu dvd-karbi kaanel ilutsev kiri: "Welcome to the game of the greatest 1930s gangster film Scorsese never made." võiks jämedalt tõlkes kõlada: "Tere tulemast parimasse 1930. aastate gänsterifilmi, mida Scorsese kunagi ei teinud."

Mängu heliribas (soundtrack) on kasutatud peamiselt muusikat, mis on sisse mängitud Praha Bohemia Sümfooniaorkestri poolt aga ka lugusid Mills Brothersilt, Django Reinhardtilt ja ka Duke Ellingtonilt.

2K Check'i poolt ilmub 2010. aasta alguses lubatud järg Mafia II – Empire City

Soundtrack[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]