Madlike

Allikas: Vikipeedia
Merge-arrow.svg
See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Jaanikingu. Lisainfot artikli arutelust
Madlike
Autor Astrid Lindgren
Algpealkiri Madicken
Tõlge Vladimir Beekman
Päritolumaa Rootsi Rootsi
Keel rootsi
Žanr(id) lastekirjandus
Avaldamisaeg 1960
Eesti avaldamisaeg 1993
Lehekülgi 190

"Madlike" on Astrid Lindgreni lasteraamat. Sellele järgneb "Madlike ja Jaanikingu põnn".

Sisu[muuda | redigeeri lähteteksti]

„Madlike“ sisaldab üheksat ajalises järgnevuses olevat juttu, milles Madlike ja Liisbet mängivad, satuvad pahandustesse ning elavad oma igapäevast elu oma linnaäärses kodus Jaanikingul. Tegevus toimub Esimese maailmasõja päevil, kuid seda mainitakse raamatus vaid möödaminnes.

Raamatus olevad lood:

  • 1. Suvepäev Jaanikingul
  • 2. Rihard
  • 3. Madlike ja Liisbet on oma kodus väljasõidul
  • 4. Päris lõbus kurblik päev
  • 5. Liisbet topib hernetera ninna
  • 6. Madlike proovib, kas ta on nägelik
  • 7. Suur lumetorm alustab siit oma teed
  • 8. Jaanikingu jõulud
  • 9. Joosep kaevus

Inspiratsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madlikese karakter on paljuski võetud Astrid Lindgreni parima lapsepõlvesõbra Anne-Marie pealt. Ta oli härra Ingeströmi tütar ja nad elasid suures valges majas, olles autori lähimad naabrid. Mardie - Rootsi versioon Madlikesest - oli Anna-Marie hüüdnimi. Paljud raamatus kirjeldatavad mängud on pärit nende lapsepõlvemängudest. Mardie oli julge ja tugev, ta õpetas Astridit kaklema ning koos ronisid nad puude otsa ja katustele. Liisbet, Madlikese väike õde, on paljuski sarnane Anna-Marie õe Stinaga. [1]

Tegelased[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madlike ehk Margareta Engström on ligi 7-aastane tüduk. Ta hakkas ennast väiksena ise Madlikeseks hüüdma ja sestsaadik jäi see nimi talle külge. Margaretaks hüütakse teda ainult siis, kui ta on mingi pahandusega hakkama saanud – tõsi küll, seda juhtub üpris tihti. Madlike tahaks väga olla hea ja kuulekas, seepärast on lihtsalt kahju, et see ei kipu alati õnnestuma. Tegelikult on ta hooliv tüdruk, kes tahab, et kõik alati õnnelikud oleksid. Välimuselt on Madlike päevitunud, paksude pruunide juuste, pikkade tumedate ripsmete ning siniste silmadega. Ta on peenike ja sihvakas, tugev ning väle nagu kass.

Liisbet ehk Elisabet Engström on Madlikese 5-aastane väikeõde. Ta on ilus ja naerune laps, heledate lokkis juustega ning näolt ema moodi. Liisbet tahab igas asjas olla nagu suur õde Madlike. Talle meeldib toppida kõiksugu asju kohtadesse, kuhu need ei kuulu – mitte paha pärast, vaid selleks, et saada teada, kas see sinna mahub. Nii pani ta näiteks teenijatetoa võtme kirjakasti, ema sõrmuse hoiupõrsasse ja herne endale ninna. Liisbet on ka kärme teistelt väljendeid üle võtma, nii õppis ta Mattiselt selgeks „laku panni“ ja Alvalt „siis ma lähen ja uputan ennast järve“.

Ema Kaisa on hoolitsev ja korralik, ta hoiab perekonda väga ning teeb kõik selleks, et lastel tore oleks. Jõulude puhul võetakse ette suurpuhastus ja kodukaunistamine ning sünnipäevadeks on lastel alati hommikusöögiks kakao ja vahvlid voodisse serveeritud. Jõulude puhul saadab ta alati ka Liinuse Idale jõulukorvi, mis on täidetud hea-parema toiduga. Emale ei meeldi Nilssonid ning ta eelistaks, et tütar nendega ei suhtleks, kuid isa leiab, et lapse peavadki igasugust elu nägema.

Isa Jonas töötab ajalehes toimetajana. Kui Liisbet saab teada, et ori on see, kes muudkui töötab ja töötab, arvab Liisbet, et seega on isa ka ori. Siiski on isa muhe ja naljalembene noor mees, kes tihti lastega koos laulab või nalja viskab.

Alva on Madlikse pere teenija, kes lapsi väga hoiab. Kui Madlike peapõrutuse sai, nuttis ta rohkem kui ema ja isa kokku. Ta kasutab võimalikest halbadest sündmustest rääkides väljendit „siis ma lähen ja uputan ennast järve“, mille pisike Liisbet kärmelt üle võtab.

Liinuse Ida on vanem naine, kes käib reedeti Jaanikingul koristamas ning pesu pesemas. Talle meeldib laulda ja kõik tema laulud on ühtemoodi kurvad: emad muudkui surevad ja surevad ja isad istuvad kogu aeg kõrtsis kuni ka lapsed surevad ja siis kui nad ükskord koju lähevad ja nutavad ja kahetsevad on kõik juba otsas. Madlikesele meeldib väga ta laule kuulata, kuigi need ajavad teda vahel nutma. Liinuse Ida elab linna kõige väiksemas majakeses, kus on üks tibatilluke tuba ja köök ning nii madal lagi, et Ida ise vaevu püsti seisma mahub. See kõik on aga väga kena ja õdus, akendel on lilled ja seinal ripuvad kaks pilti. Lisaks on kirjutskapil fotod Ida kahest tütrest, Estris ja Rutist, kes elavad Chicagos. Kapi kõval ripub Liinuse Ida kitarr. Alati kui Liisbet ja Madlike talle külla tulevad, küpsetab ta tüdrukutele õunu. Jõulude puhul saadab Madlikese ema talle uhke korvi jõulutoiduga.

Abbe Nilsson on Madlikese 15-aastane naabripoiss. Ta on kõhetu, aga ilus poiss heledate juuste, siniste silmade ja suure suuga. Pügamata juuksepahmaku peale surub ta tihti oma soni. Abbe küpsetab suhkrukringleid ja müüb neid turul, kuigi tegelikult peaks kringleid küpsetama isa ja turul peaks seisma ema, aga enamasti jääb kõik poja õlgadele. Abbe ise tahaks hoopis meremeheks saada. Vahel ta küll lollitab väikese Madlikesega, aga tegelikult on ta hea poiss.

Onu Nilsson on Abbe isa, kel pole tahtmist tööd teha ning kes veedab laupäevad kõrtsis. Maldikest hüüab ta „Jaanikingu väike Madli“ ning Liisbetti „Jaanikingu põnn“. Kuigi napsulembene, pole ta ilmaski kuri ei Abbe ega tädi Nilssoni vastu.

Rihard on Madlikese väljamõeldud klassivend, kelle kaela Madlike oma õnnetused ja vembud ajab.

Koolipreili on Madlikese õpetaja Tal on ilus kuldkell pika kuldketi otsas. Koolipreili näeb, et Madlikesel on raskusi kooliga kohanemisega, kuid ta ei suhtu tüdrukusse seepärast veel halvasti.

Miia on Madlikese klassiõde, kellel on täid. Ta kaitseb enda väikest õde sama tuliselt kui Madlike Liisbetti. Jõululaupäeval ei hakka ta aga üldsegi Madlikese ja Liisbetiga norima, vaid soovib neile häid pühi ja käsib ka väikeõel mokk maas hoida.

Mattis on Miia väike õde, kellelt Liisbet võtab üle väljendi „laku panni“. Mattisel on kaks küülikut ning tal on kõhu peal pimesooleoperatsiooni arm. Jõulude puhul said tema ja Miia vaestehoolekandest uued punased püksid, mille Mattis ka uhkelt Liisbetile ja Madlikesele välja hõikab, kuigi ta neid endiselt tatikateks kutsub.

Berglundid on Madlikese vanemate tuttavad, kelle poole neid lõunatama kutsuti. Onu Berglund töötab tohtrina, ta ravis Madlikese peapõrutust ning ninaverejooksu. Berglundid elavad linna keskel suure platsi ääres.

Sebastian Nigge on Liinuse Ida järgi see, kes on läinud lastele sisse siis, kui nad parajasti mitte kenasti ei käitu, vaid suisa pahad ja ebaviisakad on.

Vanaema saatis Madlikesele paki, kolm kaarti ja kirja, kuna tüdruk peapõrutusega voodis lamas.

Peetrus Karlsson on Uibukingu talu peremees.

Tädi Karlsson on Peertuse naine.

Tore on Karlssonite poeg, umbes 20-aastane. Ta tutvustab Madlikesele ja Liisbetile Uibukingu loomi, neil on hobused Tiitus, Mona, Freja ja Konke, lehmad, vasikad ja suur pull.

Maaja on Karlssonite tütar, umbes 20-aastane. Ta andis Madlikesele ja Liisbetile mängimiseks oma nukke, mida ta alles oli hoidnud.

Sasso on Madlikese pere must puudel, kes elab esikus korvi sees.

Miisu on Madlikese pere kassipoeg, kes elab pliidiesisel.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]