Maandamine

Allikas: Vikipeedia
peamaanduslatt

Maandamine ehk maandus (inglis earthing, saksa Erdung, soome maadoitus) on seadme või selle osa galvaaniline ühendamine maaga maandusjuhtide ja -elektroodide ehk maandurite kasutamise teel. Maandamine võib olla vajalik elektriohutuse tagamiseks (kaitsemaandus) või elektriseadmete normaalseks talitlemiseks (talitlusmaandus).

Piirangud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui toru on lahti vőetud, ei ühtlusta mitte miski potentsiaali toru lahtiühendatud osal. Kui kellelgi ülemisel korrusel tekib elektriseadmes isolatsioonirike, siis faasipotentsiaal satub läbi toru teistes korterites olevate seadmete metallkestadesse. Üheaegne puutumine toru katkestuskoha mõlemast otsast võib sel juhul põhjustada toru parandajal tugeva elektrilöögi. Sel juhul ei kaitse teiste korterite elanikke ega toruparandajat elektrilöögi eest mitte miski.

Veevarustus-, keskkütte- või gaasitorustik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maandamiseks ei tohi kasutada torusid.

  1. Kui toru on parandamiseks või hooldustöödeks lahti võetud, kaob kontakt PE- või PEN-juhiga ja torudel hakkab "jalutama" ohtlik potentsiaal.
  2. Kui torudel on plastist või kummist osad, moodustub seal elektriline takistus. Kuna dielektriline osa torustikus moodustab takistuse, võib kahel poolel tekkida potentsiaalide vahe, mis võib olla inimesele ohtlik.
  3. Mitte kunagi gaasi-, nafta-, lõhkainete torud ei või olla kasutuses maandusena ega PE-juhina.

Kaitsemaanduse (PE) ja neutraali (N, nulli) ühendamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaitsemaanduse (PE) ja neutraal- ehk nulljuhtmed (N) võivad olla kokku ühendatud ainult TN- või TT-juhistikusüsteemide jagamispunktis. Kui N ja PE on ühendatud tarbija lähedal, siis PE-juhtmetes tekib vool, mis paneb rikkevoolukaitselülitit põhjuseta rakenduma isegi kui kõigi elektriseadmete isolatsioon on korras.

Maandusseadmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maandusvarras[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Maandur
Maandusvarras

On paralleelselt ühendatud metallist konstruktsioon, mis paikneb maas hoone lähedal. Teine nimetus on tehismaandus. Konstruktsioonina võivad olla nii elektroodid kui ka metallvõrk. Tehismaanduse eesmärk on tagada elektripaigaldise potentsiaalile 0 volti.

Tehismaanduse nõuded:

  • PE-juhi takistus 4 Ω või vähem;
  • maa takistus 30 Ω või vähem;
  • elektroodide sügavus vähemalt 70 cm;
  • elektroodide kaugus hoonest vähemalt 2 meetrit;
  • elektroodide kaugus igaühest on 2 korda elektroodide pikkusest
    • kui elektroodide pikkus on 1,5 meetrit, siis nad peavad olema paigutatud vähemalt 3 meetri kaugusele igaühest;
    • kui elektroodid paiknevad liiga ligistikku, siis nad hakkavad ekraniseerima ennast ja elektrisüsteemile ei tagasta 0-voldist potentsiaali;
  • elektroodid peavad asetsema O-, L- või I-tähe kujuliselt

Puudused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Mõnes kohas on maatakistus liiga suur, seetõttu isegi elektroodid ei taga head maandust. Selleks kasutatakse abivahendeid, näiteks lõunamaades kasutatakse selleks niisutusseadmed, et tagada piisav maatakistust. Sellised süsteemid on kallid.
  2. Elektroodid paiknevad ainult hoone lähedal reeglite järgi, aga TN-süsteemides ei moodusta nad lühimat koontuuri alajaamaga; seetõttu PE või PEN juhi katkemisel takistus elektroodide ja alajaama vahel võib ulatuma 10 kΩ, mille järgi nad ei garanteeri ohutust.
  3. Äikese korral moodustub peamaanduslatis impulsspinge, mis võib rikkuda või isegi põletada elektriseadmeid. Selleks tuleb kasutada äikesemaandusvarrast, aga äikesemaandusvarraste ehitamine paralleelselt põhimaandussüsteemiga on kallis.

Äikese maandusvarras[muuda | redigeeri lähteteksti]

On pikk elektrood, mis juhib äikest eemale. Ehitakse paralleelselt maandussüsteemiga, et hoida elektriseadmeid eemal impulsspingest. Ühendatakse piksevardaga või muu metallkonstruktsiooniga hoone katusel ja maa vahele, et tagada äikese otsene maandamine. Tavaliselt paigutatakse 20 või 25 meetri sügavusele, elektroodi otsik paikneb 40 või 50 meetri sügavusel. Kuna see on kallis, kasutatakse tavaliselt peamaanduslatti, aga äikese läbimine läbi hoone maandussüsteemi võib rikkuda elektriseadmeid.

Potentsiaalühtluse süsteem[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maandamine TN-C-S süsteemis
Next.svg Pikemalt artiklis Maanduslatt

On tähtis süsteem ohutu 0-voldise potentsiaali tagamiseks kõikidel avatutel metallosadel. Potentsiaalühtluse süsteem näeb ette kõiki hoone metallosade ühendamise peamaanduslatti. Sisselülitatud tarviti juures on neutraaljuhul (nulljuhi) potentsiaal alati mõnevõrra nullist erinev ja see potentsiaal võib olla ka eluohtlik. Potentsiaaliühtlustus peab tagama nii kaitsemaandusega elektriseadmete (1-klassi elektriseadmete) kestadel kui ka ümbritsevatel metallosadel ohutu potentsiaalide vahe.

Hoone peakilbi juures on vaja ühendada peamaanduslatti:

  • PE või PEN juhi mis tuleb alajaamast
  • PE juhi mis tuleb elektroodidele (vähemalt 16mm² vaskjuhi)
  • hoone kõik torud ja metallosad
potentsiaalühtlus korterimaja vannitoas

Vannitubades ja niiskeruumides peab olema oma potentsiaalühtluse süsteem, mis kohustuslikult peab olema ühendatud hoone peamaanduslatiga. Põrandaküttekaabli ja põranda vahel peab olema metallvõrk ühendatud peamaanduslatiga.

Potentsiaalühtluse täissüsteem[muuda | redigeeri lähteteksti]

Täissüsteem peab ühendama kõik metallosad, mis on kättesaadav üheaegsele puutumisele ja välised juhtivad osad. Potentsiaaliühtlusjuhtmeteks on vaja kasutada kollarohelisi PE-juhtmeid, mis moodustavad katkestamatud maandusahelad. Potentsiaalühtluse täissüsteemi eesmärk on kaitsta hoone veevarustussüsteemi metalltorustikku korrosiooni eest, kuna lekkevoolud vőivad kiirendada torustiku korrodeerumist.

Eluohtlikud ja keelatud ühendusviisid: PE moodustamine pistikupesas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eriti eluohtlik maandus.

Pärast NSV Liidu lagunemist hakati SRÜ ja Balti riikide turgudel laialdaselt müüma elektriseadmeid, millel oli kaitsemaanduskontakt (PE) ja mis vajasid eraldi maandust. Probleem oli aga selles, et NSV Liidu kortermajad olid ehitatud valdavalt 0-kaitseklassi pistikupesadega ja enamikus pistikupesades puudus PE-juhe. (0-kaitseklassi seadmete kasutamine eeldab isoleerümbrust, mistõttu 0-kaitseklassi seadmete ja kaitsemaandusega ehk 1-kaitseklassi seadmete kasutamine samas ruumis on keelatud). Teistes Ida-Euroopa maades (Poolas, Bulgaarias, Tšehhis, Slovakkias, Ida-Saksamaal, Jugoslaavias ja mujal) oli kaitsemaandus juba kaua ja laialdaselt elektriseadmetel kasutusel ja nendes maades seda probleemi pole.

Korrektne PE moodustamine vanas korterimajas (ehitatud 1977. aastal)

Elektriseadmetele oli maanduse jaoks vaja panna täiendav kolla-rohelise juhe või uus kaabel. Paljudel kortermajadel puudub seniajani nõuetekohane maanduspaigaldis ja TN-C-S süsteem on majas välja ehitamata, mistõttu elektrioht on jätkuvalt aktuaalne[1] [2][3][4].

Et elektriseadmeid maandada ilma täiendavate juhtmeteta, tegid paljud hoolimatud või isehakanud "elektrikud" silla nulli ja PE-kontaktide vahele. Tegemist on kas omanikupoolse tahtliku kuritegeliku hoolimatusega, mida põhjendatakse sageli ka rahapuudusega, või inimliku rumalusega.

Kuna selline "süsteem" oli odav ja lihtne, siis ilmnesid ekstreemselt eluohtlikud puudused.

  1. Vanades NSVL-i ajal ehitatud kortermajades oli kasutatud AC-45-juhtmed, kus mõlemad sooned olid valget värvi. Remonditööde ajal (kus oli vaja vahetada kaableid) oli liiga raske otsida, millisel soonel oli faas, seetõttu pandi juhtmed suvaliselt tagasi. Suvalise soone valimine tähendas, et õige kaablisoone õigesti arvamise võimalikkus oli ainult 50%. Kui faas ja neutraal (nulljuhe) olid pärast remonti pandud vastupidi, siis faas tuli elektriseadme metallkesta läbi PE-juhtme. Kuna neutraal- ehk nulljuhe on maandatud alajaama, siis torustiku või ebakorrektselt "maandatud" elektriseadme üheaegne puudutamine tekitab lühendatud kontuuri läbi inimese keha ja inimene võib ohtliku puutepinge korral saada eluohtliku elektrilöögi.
  2. Selline sildamine on eriti ohtlik, kui voolulatis katkeb neutraaljuht (nullijuht). Sest elektriseadmete metallkestad satuvad läbi PE-juhtme ohtliku pinge alla. Elektrikilbis peaklemmide kruvid ei anna kunagi piisavat garantiid, et neutraaljuhe (nulljuhe) oleks alati tugevalt kinni peaklemmis. Kaevetööde ajal on alati mingisugune oht rikkuda kaablit, seetõttu on alati oht, et neutraaljuhe (nulljuhe) võib katkeda ja anda elektriseadmete kestadele eluohtliku pinge.
  3. Kuna neutraal on kordusmaandatud alajaama või hoone lähedale, siis üheaegne torustiku ja ebakorrektselt maandatud elektriseadme puudutamine tekitab lühendatud kontuuri läbi inimese keha ja inimene võib saada mõnest "maandatud" elektriseadmest eluohtliku elektrilöögi ka ilma igasuguse rikketa.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]