Mäenõunik

Allikas: Vikipeedia

Mäenõunik (rootsi keeles bergsråd, soome keeles vuorineuvos) on riiklik tiitel, mida Rootsis omistas aastatel 1713-1857 kaevandusnõukogu (Bergskollegium) ning tänapäeval Soomes omistab Soome Vabariigi president.

Soomes on mäenõuniku tiitel saanud alguse Rootsi ajast, kui see oli seotud kaevandustööstusega ning seda omistas riiklik kaevandusnõukogu. Soomes omistatakse tiitel tööstuse ja kaubanduse tippjuhtidele. Soome riik maksustab tiitli omistamise 48400 euro suuruse riigilõivuga, mida maksab tiitlit taotlenud ettevõte või organisatsioon.

Soomes on mäenõuniku tiitel omistatud üle kolmesajale inimesele. Rootsi ajal 1700-ndate lõpus on tiitel omistatud viiele soomlasele, Soome Suurvürstiriigi ajal 19 isikule. Iseseisva Soome Vabariigi esimeseks mäenõunikuks sai 17. juulil 1918 vabahärra Fridolf Hisinger.

Antti Ahlström, Jorma Ollila ja Pekka Herlin ei ole soovinud, et neile omistataks mäenõuniku tiitel.

Rootsi mäenõunikud[muuda | redigeeri lähteteksti]


Soome mäenõunikud[muuda | redigeeri lähteteksti]