Lugansk

Allikas: Vikipeedia
Lugansk

ukraina Луганськ
vene Луганск

Luhansk-COA.PNG
Luganski vapp
Luganski lipp
Luganski lipp

Pindala: 255 km²
Elanikke: Langus 424 113 (01.01.2014)[1]

Koordinaadid: 48° 34′ N, 39° 20′ Ekoordinaadid: 48° 34′ N, 39° 20′ E
Luhansk-Ukraine-map.png

Lugansk on tööstuslinn Ukrainas, endine Luganski oblasti ja Luganski rajooni keskus. Asub Lugani jõe ääres Donbassis.

Aastatel 19351958 ja 19701990 oli linna nimi Vorošilovgrad (Kliment Vorošilovi järgi). 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Luganski elanikest ukrainlasi 50% ja venelasi 47%. Suurem osa Luganski ukrainlastest on venestunud.

Luganskist on pärit Vladimir Dal, Sergei Bubka ja Kliment Vorošilov.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

XVIII sajand

1740 – 1750 aastad – talvituskohad ja mõned väikevene kasakate talud kaasagse linna territooriumil 1753 – 1755 aastatel lubati valitsuse loal nendega liituda serbia, horvaatia, moldaavia ja bulgaaria perekondadel. Asusid siia ka vasaku kalda ukrainlased, venelased ja teised rahvused. Tekis asundus Kamennõi Brod (kivine koolmekoht).

1790 – valitsuse poolt palgatud šoti insenerile Charles Gascoigne'le tehakse ülesandeks maagi ja kivisöe maardlate uuringuks Slaaviserbia rajoonis. Gascoigne täitis ülesande ja kinnitas valitsusele et “leitud rauamaagi ja kivisöe leiukoht lubab nende mineraalide rikkaliku hulga parima kvaliteedi juures”

14 novembril 1795 annab Katariina II määruse esimese malmivalu tehase rajamiseks Impeeriumi lõuna osas, Lugan'i jõe orus, mis saigi aluseks linnale. Küla Kamennõi Brod ja Vergunka said esimesteks asustatud punktideks, kuhu asusid Luganski valutehase töölised.

1797 – tehase asula saab nimeks “Luganski tehas”. Töölised ja spetsialistid tuuakse Venemaa kubermangudest ja välismaalt. Administratiiv-tehniline personal koosneb Gascoigne'l poolt värvatud inglastest.

XIX sajand

1823 aastal avtakse asulas esimene õppeasutus – mäenduse tööstuskool. 1860-te aastate lõpus elab asulas kuni 10 tuhat inimest. 70-te aastate keskel lastakse käiku raudtee Lugansk – Debaltsevo.

3 septembril 1882 imperaator kinnitab Venemaa impeeriumi Ministrite kommitee määruse linna moodustamisest Luganski tehase ja sellega ühendatud Kamennõi Bor asula baasil.

1896 — saksa tööstur Gustav Hartmann hakkab ehitama auruvedurite tehast. Sisseseade tuuakse Saksamaalt.

1897 aasta rahvaloenduse andmetel oli elanikke 20 404 inimest, kes keelelise tunnuse järgi jagunesid järgnevalt: suurvene — 13 907, väikevene — 3902, juudi — 1449. valgevene — 716.

XX sajand

1900 — anti ekspluatatsiooni esimene siin valmistatud auruvedur.

XX sajandi alguses kujutab Lugansk endast Venemaa suurt tööstuskeskust. Siin on 16 vabrikut ja tehast, ligi 40 käsitöönduslikku ettevõtet. Linnas töötab telefonijaam, on ehitatud uus post-telegraafi kontori hoone. Töötas 5 kinoteaatrit. Luganskis on 6 õigeusu kirikut, sünagoog, rooma-katoliku ja lutheri kirik.

1917—1919 — revolutsiooni ja kodusõja sündmused. Võimul on: enamlased, Kesk raada, austria-saksa väed, doni kasakad, Lõuna Venemaa Relvajõud.

Aprill 1918 — Donetski-Krvoirogi Vabariigi pealinn.

Veebruar 1919 — detsember 1920 — Donetski kubermangu pealinn.

Detsember 1919 — linnas kehtestatakse lõplikult nõukogude võim.

1926 — linnas elab 77 000 inimest.

31 oktoobril 1931 — Luganskist väljub esimene raske auruvedur NSV Liidus, seeriast „Feliks Džeržinski“.

1 mail 1934 lastakse käiku esimene trammiliin.

5 novembril 1935 nimetatakse linn Vorošilovgradiks.

3 juunil 1938 — linnast saab oblasti keskus.

17 juuli 1942 — 14 veebruar 1943 — saksa vägede okupatsioon.

1956 — linnas elab üle 250 000 elanikku.

1958 — linnale tagastatakse endine nimi Lugansk.

1970 — pärast K. Vorošilovi surma, nimetatakse linn Vorošilovgradiks.

1990 — Lugansk saab tagasioma esialgse nime.

1991 — linnas elab 524 000 inimset.

XXI sajand

2001 aasta rahvaloenduse andmetel elab linnas 463 tuhat inimest

2009 aastal elab linnas 474 tuhat inimest.


Ukraina kriis[muuda | redigeeri lähteteksti]

2014. aasta 1. märtsil heisati Luganski kohale esmakordselt Venemaa lipp. 8. märtsil kuulutasid julgeolekuteenistuse hoone hõivanud venemeelsed separatistid ennast "Luganski parlamentaarseks vabariigiks".[2]

27. aprillil teatasid venemeelsed separatistid, et on moodustatud ühendus nimega "Luganski Rahvavabariik".

11. mail korraldati nõndanimetatud referendum Donetski ja Luganski staatuse kohta.

12. mail kuulutas ühendus "Luganski Rahvavabariik" välja iseseisvuse. Esimesena tunnustas vastloodud ühendust Lõuna-Osseetia. Ukraina käsitleb ühendust terroristliku organisatsioonina.[3] Luganskist põhja poole jääv, valdavalt ukraina keelt kõneleva elanikkonnaga ala on jäänud keskvalitsuse ja kohalike omakaitseüksuste kontrolli alla.[4]

6. juulil saabus linna 8 veoautot ja 4 autobussi Slovjanskist põgenenud terroristidega.[5]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]