Loodusaed

Allikas: Vikipeedia

Loodusaed, vahel ka metsikaed, on aiakujunduse suund, kus lisaks aia esteetilisele väärtusele püütakse luua keskkond, mis on atraktiivne elupaik pärismaisele elustikule — peale erinevate kohalike taimeliikide ka teistele elusorganismidele, nagu linnud, kahepaiksed, roomajad, putukad, pisiimetajad ja muud.

Loodusaiad on tõusnud päevakorda seoses looduslike elupaikade vähenemisega intensiivse põllumajanduse, linnastumise ja muu inimtegevuse tagajärjel.

Kujunduse põhimõtted[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aeda kujundades luuakse väike tasakaalustatud ökosüsteem, milles ühe osa moodustavad ka aias tegutsevad inimesed ja koduloomad.

  • Loodusaias välditakse keemiliste tõrjevahendite kasutamist.
Looduslikult levinud taimed on kasvukoha kliima, mullastiku ning kahjuritega paremini kohastunud ja vajavad seetõttu tavaliselt vähem hoolt kui võõrliigid. Kuna kohalikud taimeliigid on loomastikuga kaua aega koos arenenud, siis pakuvad nad neile paremaid toitumis- ja varjumisvõimalusi kui võõrliigid. Kasvatada võib ka kultuurtaimi. Eriti kehtib see meetaimede puhul, mis sobivad nektaritoidulistele putukatele. Soovitav on võõrliikide kasvatamise korral eelistada lihtõielisi sorte, sest täidisõitest on putukatel raske nektarit kätte saada.
  • Aias tuleks elustikul võimaldada juurdepääsu veele.
Näiteks tiik või jooginõu lindudele
  • Mitmekesine taimestik
Mida liigirikkam on aia taimestik, seda rohkem erinevaid loomaliike seal toitu ning pesitsus- ja varjumisvõimalusi leida suudab. Murudena sobivad lillemurud.
  • Serva-alad ehk paigad kus kaks elupaigatüüpi kohtuvad (näiteks puud, põõsad ja rohualad).
Aias moodustuvad serva-alad avatud alade ja puude, põõsaste ning hekkide puutepaikades, näiteks muruplatside, aasalapikeste, lille- ja köögiviljapeenarde või teeradade äärtes. Aias saab serva-alasid suurendada, kasvatades erineva kõrguse ja kasvukujuga taimi korrapäratu kujuga kogumitena
  • Mitmerindeline taimestik
Erinevaid taimerindeid saab aeda tekitada, istutades kõige kõrgemad puud krundi serva. Nende ette võib panna kasvama madalamad puud, siis kõrgemad ja madalamad põõsad ja lõpuks rohttaimed. Varju taluvaid taimi saab kasvatada kõrgemate taimede all.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]