Lipari saared

Allikas: Vikipeedia
Lipari saarte asend

Lipari saared (itaalia Isole Lipari ehk Isole Eolie) (sitsiilia keeles Ìsuli Eoli) on Itaaliale kuuluv saarestik Türreeni meres Sitsiiliast põhjas.

Saarestiku pindala on 88 km². Saared on mägised ja vulkaanilised, kuni 962 meetrit kõrged. Mitmel saarel asub tegutsev vulkaan.

Saarestik on nime saanud suurima saare Lipari järgi.

Saarestiku moodustavad Lipari, Vulcano, Salina, Panarea, Filicudi, Alicudi ja Stromboli saar. Suurim saar on andnud oma nime kogu saarestikule. Saartest väikseima saare Panareaga ühte vulkaanilisse kompleksi kuulub veel hulk väiksemaid saari ja saarekesi Basiluzzo, Dattilo, Lisca Bianca, Bottaro, Lisca Nera, Panarelli ja Le Formiche, moodustades omaette väikese arhipelaagi.

Saared kuuluvad Messina provintsi. Salina saar jaguneb kolmeks vallaks, ülejäänud saared moodustavad Lipari valla.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Stromboli lähedal asuv Strombolicchio.

Antiikajal nimetati seda saarestikku tuultejumala Aiolose järgi Aiolose saarteks[1]. Tänapäeval kasutatakse vahel nime Aioolia saared, millele mitmes keeles (muuhulgas ka itaalia ja sitsiilia keeles) vastab saarte põhinimi.

Antiikajal nimetati Lipari saart Liparaks, Vulcano saart Thermessaks ehk Hieraks ja Stromboli saart Strongyleks.[1]

6. sajandil eKr tungisid saartele Knidoselt ja Rhodoselt pärit kreeka kolonistid ja vallutasid need. Aastast 289 eKr kuulusid saared Kartaagole, pärast Esimest Puunia sõda Roomale.[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Antiigileksikon", 1. kd., lk. 21

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

38.5755555614.98972222