Lehola mõisa valitsejamaja

Lehola mõisa valitsejamaja asub Lehola külas.

See paikneb näoga samas suunas kui von Gernetite 18. sajandi teises pooles ehitatud uus härrastemaja. Kuid just tänase valitsejamaja taga asub mõisa park, mis on traditsiooniliselt paiknenud mõisa härrastemaja taga. Olukorda, kus mõisa park ei paikne härrastemaja taga nagu igalpool mujal mõisates, vaid ainult külgneb, peetakse Eesti mõisaportaali (www.mois.ee) andmetel erandlikuks.

Lehola mõisa parki ümbritsev kiviaed, mille jäänused on tänini säilinud, paikneb kontsentrilise ringina ümber valitsejamaja. Ka kohalik veekogu – Lehola oja – voolab läbi täna valitsemajaks hüütu külje alt. Jällegi – tavaliselt on veekogu läheduses just mõisate härrastemajad.

Täna valitsejamajaks (ehitusaluse pinnaga u 250 m²) kutsutu on ehituslikust seisukohast Lehola mõisakompleksi kõige töömahukam ehitis eluruumi ruutmeetri kohta arvestatuna. Selle paekivist seinad on krohvimata olekus reeglina üle 0,75 m paksud, mis tagavad piisava soojustuse ka karmimatel talvepäevadel, aga mida on märgatavalt rohkem kui isegi uuel härrastemajal endal ja uue härrastemajaga umbes samal ajal ehitatud (tänaseks lagunenud) teenijatemajal. Sama paksud on ka kõik sisemised vaheseinad.

0,75-meetriste seinte puhul on tegu originaalse paksuse ja ajalooliselt vanema ehitusmeetodiga, kus seinte sisse on laotud seina pinnaga risti puidust prusside tükke, mida omavahel ühendades on saadud kõrguse kasvatamiseks kaldteed. Prusside jäänused on seinte sees kohati tänini olemas. Nende kõrgus välistab kasutamise laetalade või katusekonstruktsiooni osadena.

Tänase valitsejamaja ehituseks oli kasutatud uue härrastemaja juures kasutatud paekiviga võrdset kvaliteeti, mis oli oluliselt parem näiteks teenijatemaja puhul kasutatust. Samuti oli teenijatemaja seinte sideaineks odavam savi kallima lubja asemel, mida on kasutatud nii uue härrastemaja kui ka praeguse valitsejamaja puhul.

Niisamuti on majal teisigi omaaegseid kalleid lisasid nagu näiteks tänini säilinud mantelkorsten, mida tööliste ja teenijate majadel ei ole. Korsten on eraldi muinsuskaitse all.

Arvata, et nii kapitaalset ehitist ehitati algselt kas mõisa eestöölisele või mingite majanduslike ülesannete tarvis, ei tundu olevat kuidagi põhjendatav. Vähemasti pole analoogseid kurioosumeid kirjanduses ette tulnud.

Silmas pidades nii ehituslikke aspekte kui ka mõisa enda planeeringut, võib arvata, et valitsejamaja näol võib tegu olla mõisa rajamisaegse (Krämer 1626-1627) härrastemajaga, mis oli kasutusel enne von Gernetite poolt (18. sajandi teine pool) ehitatud ja tänaseks praktiliselt hävimas uut härrastemaja.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Lehola mõisa valitsejamaja Kultuurimälestiste registris