Laura Ingalls Wilder

Laura Ingalls Wilder
Laura Ingalls Wilder (umbes 1885)
Sünninimi	Laura Elizabeth Ingalls
Sündinud	7. veebruar 1867 Pepini maakond, Wisconsin, USA
Surnud	10. veebruar 1957 (90-aastaselt) Mansfield, Missouri, USA
Elukutse	kirjanik, õpetaja, ajakirjanik
Žanr	päevikud, esseed, perekonnasaagad
Tegutsemisaastad	1911–1957
Abikaasa	Almanzo Wilder (1885–1949)

Laura Ingalls Wilder (7. veebruar 1867 Pepini maakond, Wisconsin – 10. veebruar 1957 Mansfield, Missouri) oli USA kirjanik.

Ta sündis Wisconsini osariigis "Suurte metsade" piirkonnas viielapselisse perekonnas. Laura vanemad olid Charles Phillip Ingalls ja Caroline Lake Quiner. Varases lapsepõlves kolis ta perekonnaga veel arendamata Indiaanlaste territooriumi maadele Independence'i linna lähedale (tänapäeva Kansases). Laura veetis oma lapsepõlve Kansase ja Minnesota tasandikel rännates. Kesk-Lääne süda oli rikas ja viljakas, kuid lumetormid, üleujutused, tulekahjud, rändrohutirtsude tegevus hävitasid sageli põllusaagi. Seetõttu olid asunikud sunnitud kolima uutele asumaadele ja oma senise vara maha müüa. Laura ema ja isa rändasid üha lääne poole, unistades rahulikust tsiviliseeritud kohast, kus lapsed saaksid õppida.

Laura ja Almanzo Wilder (1885)

Tema ema nõudel asusid nad elama Dakota territooriumile De Smeti linna (tänapäeva Lõuna-Dakotas). Seal läks Laura kooli, hiljem töötas õpetaja ja õmblejana, kuni tutvus Almanzo Wilderiga (hüüdnimi Manly) (1857–1949). Nad abiellusid 1885. aastal. Nende esimene laps Rose Wilder Lane sündis 1886. aastal ning temast sai kirjanik, ajakirjanik ja poliitik. Laural ja Almanzol oli ka poeg, kes aga suri varsti pärast sündimist 1889. aastal.

Wilder sai USA-s tunnustatud kirjanikuks alles hilisemas eas. 65-aastaselt Floridas pensionipõlve pidades hakkas ta kirjutama romaanisarja, mille ainese ammutas oma lapsepõlvest. Sarja tegevus toimub 1870.–1880. aastate Metsikus Läänes – ajal, kui autor oli 5–18-aastane. Ta kirjutas sündmustest väga vabalt, mistõttu võib tema teoseid pidada ajaloolisteks romaanideks. Tema teoste põhjal on valminud draamasari "Väike maja preerias".

Wilderit ja tema tütart peetakse ühtedeks esimesteks USA naiskirjanikeks, kes olid liberaalid (koos Ayn Randi ja Isabel Patersoniga). Esialgu oli Laura veendunud demokraat, kuid ta pettus Franklin D. Roosevelti uue kursi poliitikas ja oli nördinud, et ameeriklased on üha suuremas sõltuvuses föderaalvalitsusest. Talle olid vastumeelt ka valitsusametnikud, kes käitusid taludes nagu endi omades ja küsisid talupidajatelt, kui palju aakreid nad külvavad.

Raamatud (ilmunud ka eesti keeles)

• "Väike maja Suures Metsas" ("Little house in the Big Woods", 1932) kirjeldab rajamaa elu Wisconsinis.
• "Väike maja preerias" ("Little house on the Prairie", 1935) räägib pere ümberasumisest Kansase rohtlasse.
• "Ploomioja kallastel" ("On the Banks of Plum River", 1937).
• "Hõbejärve rannal" ("By the Shores of Silver Lake", 1939).
• "Pikk talv" ("Long Winter", 1940).
• "Väike linn preerias" ("Little Town on the Prairie", 1941).
• "Need kuldsed õnneaastad" ("These Happy Golden Years", 1943). Viimases romaanis saab Laurast 15-aastaselt asunikulaste kooliõpetaja, raamat lõppeb tema abiellumisega.