Lappwald
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2018) |
 | Artiklis puuduvad viited. (November 2018) |
Lappwald on tugevalt metsane mäeahelik Kesk-Saksamaal.
See on 20 km pikk ja kuni 5 km lai ning ulatub Helmstedti linnast põhja poole. Alam-Saksi ja Saksi-Anhalt vaheline piir kulgeb läbi metsa, millest umbes 3/4 on Alam-Saksimaal. Lappwald on osa Elm-Lappwaldi maastikukaitsealast.
Paiknemine[muuda | muuda lähteteksti]
Lappwald kulgeb loodest kagusse paralleelselt Elmi mägedega, mis asuvad umbes 10 km kaugemal läänes. Lappwaldi metsad on peaaegu täiesti asustamata. Ainsad asulakohad on Helmstedti asundus Bad Helmstedt ja Autobahni Harbke sektor lõunas ning vana Marientali õhuväebaasi rajatised põhjas.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Esimesed ürikud 1147. aastal kirjeldavad Lappwaldi kui Lapvualt. Ei ole selget tuletust nimele "Lappwald". Kõige tõenäolisem teooria on seotud jahipidamise mõistega Einlappens. Lappwald oli palju sajandeid Braunschweigi ja Preisi territooriumite vaheline piirimets. Arvukad salakaubavedajad ja muud kurjategijad, sealhulgas tuntud tegelane "Röövelkapten Rose" (Räuberhauptmann Rose, tegelik nimi: Carl Wallmann) kasutasid metsapiiri olukorda oma kasuks. 20. sajandil jagas Saksamaa sisepiir Lappwaldi, järgides vana Braunschweigi-Preisi piiri.
Lappwaldis Helmstedtist kirdes on kaitsevalli riismed, mis moodustavad osa vanast Walbecki vallist. Säilinud konstruktsioonid on kaks vahitorni 13. sajandist, tuntud kui 1. ja 2. Walbecki vahitorn (Walbecker Warte). Veel üks säilinud keskaegne vahitorn paikneb vahetult liidumaantee B 1 Magdeburgi ääres Lappwaldi servas.
Geoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Geoloogilisest seisukohast on Lappwald, mille kõrgeim punkt on 211 m Heidberg, lohus, näides vaid kergitatud ülanguna tänu järsult langenud ümbritsevale maastikule. Kriidiajastul, umbes 71 miljoni aasta pikkusel perioodil, pesi meri kriidi, marmori ja liiva mitmes üleujutuse faasis välja Helmstedti ja Schöppenstedti lohust ja kattis seega aluskivimid. Edasised üleujutused mere poolt järgnenud tertsiaariajastul tekitasid Helmstedti basseinis suured sooalad, millest tekkisid lähistroopilise kliima tingimustes tohutud pruunsöe lademed.