Lai 36
Lai 36 on Tallinnas Laial tänaval asuv hoone, mida loetakse Eesti tööstusliku pagaritööstuse hälliks.[4]
Selles majas on elanud ka kunstnik ja kultuuritegelane Boris Lukats. 2007. aasta renoveerimistööde käigus leiti ilmselt Lukatsi poolt maja seinale maalitud abstraktne kompositsioon.[5]
Kinnistu saamislugu[muuda | muuda lähteteksti]
Lai 36 / Vaimu 4 kinnistu (nr 137) tekkis 1749. aastal, mil kaupmees Johan Herman Haecks müüs Pika tänava poolse osa oma kinnistust nr 42 (Pikk 47), mis ulatus Pikalt tänavalt kuni Laia tänavani. Varasemast ajast on teada, et u 1365. aastal asusid sel kohal kinnistu nr 42 koosseisu kuulunud puithooned.[6]
8. mail 1750 loovutas Haecks kinnistu aritmeetikule ja üldise jumalalaeka raamatupidajale Johan Nicolaus Greinertile. [6]
Pagaritööstus[muuda | muuda lähteteksti]
22. oktoobril 1762 sai maja omanikuks pagar Julius Valentin Jaeksch, kes oli pärit Rudolfstadtist. Samal aastal sai temast ka Tallinna kodanik.[6] Tema pagaritöökoda loetakse tööstusliku leivatootmise alguseks Eestis ja Leiburi leivatööstuse eelkäijaks.[4] Jaeksch küpsetas leiba ja lihtsaia.[7]
Kinnistu järgmisteks omanikeks olid Georg Bernhard Baumann (alates 27. aprillist 1806) ning Emilie ja Malli Baumann (alates 4. oktoobrist 1849). 28. oktoobrist 1849 sai omanikuks pagarmeister Friedrich Küssner ning pagaritöökoja järjepidevust jätkas Friedrich Eylandt, kes avas oma pagaritöökoja 6. detsembril 1857.[6][8] Sel ajal sai pagariärist osta muu seas ka pähklikooki, mandlikooki, piparkooke ja suhkrukringleid.[8]
Eylandt suri 1897. aastal ning tema pärijad olid maja omanikud kuni 1904. aastani, kui kinnistu ostis Wilhelm Steinberg. Tema avas seal oma pagaritöökoja 1905 aastal.[9][10] Steinbergil oli Tallinnas kokku kolm pagaritöökoda (Lai 36, Tatari 13[11] ja Kreutzvaldi 2[12]). Tootevalikusse kuulus sel ajal lisaks saiale ja leivale saiakesi (Viini saiad, teekoogid, vastlakuklid, Lätare kringlid, Berliini pannkoogid, vanilli pritskoogid jne), aga ka näkileiba (rootsi knäckebröd), küpsiseid ja torte. Steinberg nimetas end kondiitriks.
Pärast Wilhelm Steinbergi surma 1933. aastal jätkasid kondiitriäri Wilhelm Steinbergi pärijad kuni natsionaliseerimiseni 19. novembril 1940.[3] Hilisemat pärijate taotlust õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks pärast Eesti taasiseseisvumist ei rahuldatud.[13]
Tänapäeval on tegemist korterelamuga, mille esimesel korrusel on linnale kuuluv äripind. Pagaritööstuseaegadest tänapäevani on pööningul säilinud jahukottide tõstmiseks kasutatud huvitav oravarattaga sarnanev vintsisüsteem.[3]
Rõivaäri[muuda | muuda lähteteksti]
1983. aastal tegutses esimese korruse ruumides õmblusvabriku Võit eksperimentaalosakond.[14] Esimese korruse äripindadel tegutses kuni 2016. aastani rõivakauplus Studio T. 2018. aastal avas samas kohas uksed eesti rõivabrändi GUILD kauplus.[15]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ (TLM Fn 3811); Tallinna Linnamuuseum http://opendata.muis.ee/object/2363085
- ↑ AM N 5631:623, Eesti Ajaloomuuseum, http://muis.ee/museaalview/2078255
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Tallinna Post, 5 aprill 1940; Wana-Tallinna 300-aastane mootor
- ↑ 4,0 4,1 AS Leibur koduleht; http://www.leibur.ee/leiburi-ajalugu/ (10.04.2018)
- ↑ OÜ Vana Tallinn; Tallinn Lai tn 36/Vaimu 4 Korteri remont-restaureerimistööde järelvalve aruanne; Tallinn 2007
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 Rasmus Kangropool ja Mai Lumiste isikuarhiiv; R.Kangropooli märkmed ja lühiülevaated Tallinna all-linna kinnistute omanikest ning hoonete ehituslugudest ja arhitektuuriajaloolistest eritingimustest; Tallinna Linnaarhiiv
- ↑ Leibur 250 Juubeli lehekülg; http://leibur.ee/250/leiburi-lugu/
- ↑ 8,0 8,1 Eestimaa Kubermangu Teataja; 48 1857-12-02
- ↑ Uus Aeg; 22 jaanuar 1905
- ↑ Pliida ja klosetti ümberehitamise projekt hra Steinberg’i majas (Pagari äris) Lai Tän. No 36, 1922.a. projekt
- ↑ Waba Maa, nr. 190, 16 august 1930
- ↑ Waba Maa, nr. 35 10 veebruar 1929
- ↑ Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni teade 18.01.2011
- ↑ Tallinna Tehnilise inventariseerimise büroo; Jaoskonna plaan 18-26.05.1983
- ↑ Portail; 11. juuli 2018; GALERII: GUILD avas Põhjamaade omanäoliseima rõiva- ja kübarapoe