Laelatu bioloogiajaam
Laelatu bioloogiajaam on väliuurimiskeskus Läänemaal, Virtsu lähedal.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Laelatu puisniidul töötas taimkatte püsikatsetel Kaljo Pork aastatel 1961–1981. Tema algatusel alustati 1981. aastal jaama hoonet ehitama. Bioloogiajaamana hakkas see funktsioneerima alates 1985. aastast Kalevi Kulli ja tema kaastöötajate eestvedamisel. 1961. aastal rajatud niidukoosluse suktsessiooni uurimise katse on kõige pikaajalisem botaaniline püsiuurimisala Eestis. See koosneb 12 püsilapist (igaüks suurusega 300 ruutmeetrit) ja mõeldud kestma sajandeiks.
Laelatu on olnud eksperimentaalse geobotaanika peamiseks baasiks Eestis. Peale puisniidu koosluste uurimise on jaam olnud piirkonna pärandkoosluste uurimise keskuseks. Ühtaegu on Laelatul tegu unikaalse puisniidukaitsealaga ning Eesti kõige liigirikkama taimekooslusega (kuni 76 soontaimeliiki ruutmeetril).
Laelatul on korraldatud tudengite praktikume, bioloogiajaam on olnud väiksemate konverentside pidamise kohaks.
Bioloogiajaama peahoone ehitas kohalik metsavaht Elmar Vesker aastail 1982–1984. Hoone põles maha 2007. aasta mais. Abihoone on siiani kasutusel. Aastal 2015 ehitati bioloogiajaamale uus hoone.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Toomas Kukk (toim.) 2013. Laelatu ajalugu ja loodus. Estonia Maritima 9.