Ladoga (laev)

Allikas: Vikipeedia
Ladoga Helsingforsis
Ladoga Helsingforsis
Teenistuskäik
Nimi Ladoga
Vette lastud 1869
Laeva üldandmed
Veeväljasurve 6100 t
Pikkus 92,1 m

Ladoga oli aastatel 1866–1869 Peterburi laevatehases ehitatud Vene miiniveeskja.[1]

Üldkirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Laeva ehitamist alustati 8. novembril 1866 Peterburis P. F. Semjannikovi ja V. A. Poletiki laevatehases, võttes eeskujuks Suurbritannia soomuslaeva Captain, millel oli peale aurumasinate ka täielik purjelaeva-varustus. Minini-nimeline laev lasti vette 1869. aasta sügisel.[1] Laev sai oma nime Vene renessansi suurkuju Kuzma Minini järgi.[2]

Kuna Captain uppus 1870. aasta sügisel, otsustasid Minini projekteerijad ja ehitajad esialgsest projektist loobuda ja laeva ümber teha, nt jäeti ära soomustornid. Minin sai valmis 1879. aasta veebruaris.[1]

Laeva (toonase klassifikatsiooni järgi soomusfregati) veeväljasurve oli 5940 t, pikkus 91,1 m. Relvadest oli laeval neli 203 mm ja kaksteist 152 mm kahurit, kaks 64 mm ja kaks 47 mm tavalist kahurit ning neli 47 mm revolverkahurit. Laeva kiirus oli 12,2 sõlme (22,6 km/h). Laev mahutas 500 inimest.[1]

1892. aasta klassifikatsiooni järgi sai Mininist I järgu ristleja, 1909. aastal seadmestati ta miinitranspordiks ja seejärel miiniveeskmiseks. 3. märtsil 1909 nimetati laev ümber Ladogaks, sest nii tähtsatel laevadel olid Vene laevastikus järvede või jõgede nimed. Ladoga veeväljasurve oli 6100 t ja pikkus 92,1 m. Ladoga mahutas 1080 miini. Laevalt eemaldati suurtükirelvastus (v.a neli 47 mm kahurit). Meeskond koosnes 318 inimesest.[1]

Esimeses maailmasõjas osales Ladoga miinitõkete tegemises. 15. augustil 1915, kui rajati miinitõket Tahkuna ja Hanko poolsaare vahel, plahvatas miin Ladoga vasakparda vööriosas ja lõhkus laevakeret. Vesi voolas katlaruumi, mille tagajärjel katlad lõhkesid. Laev vajus kiiresti vee alla. Hukkus viis inimest.[1]

Vrakk[muuda | muuda lähteteksti]

Ladoga vrakk asub 45 m sügavusel vees. Pärast esimest maailmasõda tõsteti kaks 47 mm kahurit üles. Helsingi sõjamuuseumi loal võib vraki juurde sukelduda.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Õun, Mati (2015). Laevahukud Läänemerel 20. sajandi sõdades. Grenader, lk 31–32.
  2. Cruiser Minin (1866). https://naval-encyclopedia.com/ww1/russia/cruiser-minin-1866.php