Kurt Ingerman

Allikas: Vikipeedia

Kurt Ingerman (sündinud 16. märtsil 1935 Leningradis)[1] on endine tsensuuri- ja riigisaladuse kaitse organi Glavlit juht Eesti NSV-s. Ta oli sellel ametikohal 1983. aasta juulist kuni tsensuuriameti likvideerimiseni 1990. aastal. Kurt Ingerman asus Tallinna 1946. aastal.

Ta õppis Moskva Ajaloo-Arhiivinduse Instituudis, oli Tallinnas muuseas tööl ORKA-s ja enne Glavliti ülemaks saamist pikemat aega Partei Ajaloo Instituudi direktor.

Tsensuuri tegevuse uurija Kaljo-Olev Veskimägi sõnul on teda iseloomustatud "kuiva, väikese ametnikuhingena, kellele oli kõige tähtsam oma tegusid kindlustada ülemapoolsete lubavate paberitega. Ta ise palub praegu (1990. aastatel) küll näidata, missuguse eesti kirjaniku raamatu ilmumist ta on takistanud – sellist ei olevatki. Eks seda ole raske leida küll nendes vähestes paberites, mis ta oma tegevusest on järgi jätnud. Siiski ei suhtu kirjanikud temasse hästi. Ka olnud tal veider komme vaidlust lõpetada: mitte just päris salaja, aga poolvargsi magnetofon sisse lülitada. Edasi polnud enam mõtet rääkida – olukord muutus hädaohtlikuks."[2]

Poeg Eino Ingerman (s.1967), pojapoeg Andres Ingerman (s. 1989).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kaljo-Olev Veskimägi. "Nõukogude unelaadne elu. Tsensuur Eesti NSV-s ja tema peremehed." Tallinn 1996, lk. 63.
  2. Kaljo-Olev Veskimägi. "Nõukogude unelaadne elu. Tsensuur Eesti NSV-s ja tema peremehed." Tallinn 1996, lk. 63

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kaljo-Olev Veskimägi. "Nõukogude unelaadne elu. Tsensuur Eesti NSV-s ja tema peremehed." Tallinn 1996. ISBN 9985-60-207-2

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]