Kohustuse täitmise nõue
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2021) |
Kohustuse täitmise nõue (inglise keeles requirement to fulfill an obligation) on lepingupoolte lepingueelse olukorra taastamine. Kohustuse täitmise nõue on üks õiguskaitsevahenditest, mis on reguleeritud võlaõigusseaduses.[1]
Võlaõigusseaduses antud õiguskaitsevahend on loetletud esimesena.[2] Lepingupool saab kasutada seda õiguskaitsevahendit juhul, kui võlgnik rikkus lepingu kohustuse mittetäitmisega. Kohustuse täitmise nõue eesmärgiks loetakse lepingupoole kaitset olukorras, kus üks pooltest ei täida lepingut sarnases ulatuses ning sellega kaasneb kahjustatud poole huvi kaotamine lepingu jätkamise vastu.[3]
Kohustuse täitmise nõude olukorrad[muuda | muuda lähteteksti]
Kohustuse täitmise nõuet saab kasutada juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust ja kui kohustus ei seisne raha maksmises, vaid nt mingi asja üleandmises, mingi töö tegemises.[4] Võlaõigusseaduse vastavalt õigus nõuda kohustuse täitmist hõlmab ka mittekohase täitmise parandamist, asendamist või muul viisil heastamist, kuivõrd seda võib võlgnikult mõistlikult oodata.[5]
Kohustuse täitmise nõude eeldused[muuda | muuda lähteteksti]
Kohustuse täitmist saab nõuda ainult reaalse lepingulise suhte olemasolul.[6] Kehtetute lepingute kehtetuks tunnistamist ei saa tungivalt nõuda, sest kehtetud lepingud on algusest peale tühised.[7]
Kohustuse täitmist saab nõuda juhul, kui rikkumisele tuginemine ja õiguskaitsevahendite kasutamine on lubatav[8] ja kui ei esine vastutusest vabastavaid asjaolusid, nt rikkumids vääramatu jõu tõttu.[9]
Oluliseks eelduseks on see, et üks lepingupooltest on lepingut rikkunud.[2] Lepingu rikkumist saab nimetada kohustuse mittetäitmiseks, mittetäielikuks täitmiseks, ebakvaliteetseks täitmiseks või hilinenud täitmiseks.[10]
Lisaks sellele on vajalik, et võlausaldajal oleks tõenäosus nõuda kohustuse täitmist tungivalt mõistliku aja jooksul alles pärast seda, kui ta sai teada või oleks pidanud teadmatuse täitmata jätmisest teadma.[11]
Kohustuse täitmise nõude välistamine[muuda | muuda lähteteksti]
Raha maksmist saab alati nõuda, aga mitterahalise kohustuse täitmist ei saa nõuda, kui[4] kohustuse täitmine on võlgnikule ebamõistlikult koormav või kulukas, kohustuse täitmine seisneb isikliku iseloomuga teenuse osutamises, kohustuse täitmine on võimatu, võlausaldaja saab mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotleva tulemuse muul viisil[12] ja kui võlausaldaja ei esita vastavat nõuet mõistliku aja jooksul rikkumisest teada saamisest või teadma pidamisest.[13]
Kohustuse täitmine on võlgnikule ebamõistlikult koormav või kulukas[muuda | muuda lähteteksti]
See hõlmab juhtumeid, kus võlgniku jaoks ei peeta nõude täitmist teostamatuks, kuid ta on kohustatud kandma täitmisega seotud kulusid või tegema pingutusi, mida temalt oodata ei saa. Sellisel juhul kohustuse täitmise nõue asemel kasutatakse kas kahju hüvitamise nõuet, lepingu lõpetamist või mingi muud õiguskaitsevahendit.[14]
Kohustuse täitmine seisneb isikliku iseloomuga teenuse osutamises[muuda | muuda lähteteksti]
Kui kohustuse täitmist saab oodata vaid võlgnikult isiklikult, siis kohustuse täitmine peaks olema välistatud, st kui antud kohustust täidaks keegi teine, siis täitmise sisu muutuks. Antud punktist saab rääkida, kui täitmine nõuab erilisi teenuseid, nt esinemine, pildi maalimine, ravimine. Saab asendada kahju hüvitamise nõudega.[15]
Kohustuse täitmine on võimatu[muuda | muuda lähteteksti]
Antud punktis "võimatus" on nii objektiivses kui ka subjektiivses tähenduses. Objektiivseks võimatuseks on nt individuaaltunnustega asja hävimine või kahjustamine üleandmisel ja kui müüja ei saa omandit anda asjale üle, kuna see kuulub kolmandale isikule. Subjektiivseks võimatuseks on nt võlgniku tervisekahjustus, mis ei võimalda tal kohustatud teenust toimetada.[16]
Võlausaldaja saab mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotleva tulemuse muul viisil[muuda | muuda lähteteksti]
Antud juhul poolte huvide kaalumise puhul tuleb siiski hinnata, kas võlausaldajal ei ole soovitud tulemust saavutada muul viisil, kui täitmise nõue kohustust rikkunud poolt rohkem koormab.[14]
Võlausaldaja ei esita vastavat nõuet mõistliku aja jooksul rikkumisest teada saamisest või teadma pidamisest[muuda | muuda lähteteksti]
Võlgnikut on vaja kaitsta ebamõistlikult hilise täitmisnõude eest, mida ta ei võinud enam oodata teiselt poolelt ja mille täitmine tooks kaasa ainult kahjud ja raskused võrreldes õigeaegselt esitatud täitmisnõude täitmisega.[13]
Täitmisnõude puudumise tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]
Võlaõigusseaduse kohaselt, kui võlgnikku ei saa sundida õiguskaitsevahendite alusel kohustust täitma ning kui võlgnik saab hüvitist võlgnetava kohustuse eseme asemel või omandab hüvitisnõue, saab võlausaldaja nõuda hüvitisnõude või hüvitise ära andmist.[17][18]
Võlausaldaja saab ka kasutada kohustuse täitmise nõude asemel kahju hüvitamise nõuet.[19][20]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Võlaõigusseadus. – RT I, 04.01.2021, 19. § 108
- ↑ 2,0 2,1 Võlaõigusseadus. – RT I, 04.01.2021, 19. § 101 lg 1
- ↑ Kull I., Käerdi M., Kõve V., Sein K., Varul P. (2016). Võlaõigusseadus I. Üldosa (§§ 1-207). Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. Lk 508.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 4,0 4,1 Justiitsministeerium. "Lepingu täitmine ja rikkumine". Tallinn. Vaadatud 18.10.2021.
- ↑ Võlaõigusseadus. – RT I, 04.01.2021, 19. § 108 lg 6
- ↑ Kull I., Käerdi M., Kõve V,, Sein K., Varul P (2016). Võlaõigusseadus I. Üldosa (§§ 1-207). Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. Lk 607.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Tsiviilseadustiku üldosa seadus. – RT I, 22.03.2021, 8. § 84 lg 1
- ↑ Võlaõigusseadus. – RT I, 04.01.2021, 19. § 101 lg 2
- ↑ Hussar A. (2006). Lepingu täitmise nõue õiguskaitsevahendina. Tartu Ülikool: õigusteaduskond. Lk 40.
- ↑ Võlaõigusseadus. – RT I, 04.01.2021, 19. § 100
- ↑ Võlaõigusseadus. – RT I, 04.01.2021, 19. § 108 lg 3
- ↑ Võlaõigusseadus. – RT I, 04.01.2021, 19. § 108 lg 2
- ↑ 13,0 13,1 Hussar A. (2006). Lepingu täitmise nõue õiguskaitsevahendina. Tartu Ülikool: õigusteaduskond. Lk 80.
- ↑ 14,0 14,1 Kull I., Käerdi M., Kõve V,, Sein K., Varul P (2016). Võlaõigusseadus I. Üldosa (§§ 1-207). Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. Lk 513.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Kull I., Käerdi M., Kõve V,, Sein K., Varul P. (2016). Võlaõigusseadus I. Üldosa (§§ 1-207). Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. Lk 514.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Kull I., Käerdi M., Kõve V,, Sein K., Varul P. (2016). Võlaõigusseadus I. Üldosa (§§ 1-207). Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. Lk 512.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Hussar A. (2006). Lepingu täitmise nõue õiguskaitsevahendina. Tartu Ülikool: õigusteaduskond. Lk 98.
- ↑ Võlaõigusseadus. – RT I, 04.01.2021, 19. § 108 lg 7
- ↑ Võlaõigusseadus. – RT I, 04.01.2021, 19. § 108 lg 5
- ↑ Võlaõigusseadus. – RT I, 04.01.2021, 19. § 127 lg 3