Kolmas isik
|
See artikkel räägib tsiviilõiguse mõistest; keeleteaduse mõiste kohta vt Isik |
Kolmas isik (inglise keeles third party) on isik, kes ei ole lepingu ega tehingu pool, kuid kellel on oma osalus.[1] Kolmas isik ei ole peamine osapool. Ta on seotud lepingu või kohtuasjaga, kuid väheolulises rollis.[2] Kolmanda isiku kohtuasjas osalemise alus ja põhjus on sellise isiku huvi vaidluse eseme ja kohtu tehtud otsuse vastu (st huvi menetluse tulemuse vastu). Sellisel isikul võivad olla hageja või kostja suhtes teatud õigused või kohustused.[3]
Kolmanda isiku õigused[muuda | muuda lähteteksti]
Kolmandatele isikutele on antud poolte õigused ja kohustused, kuid nende menetlusvõime on piiratud. Kolmandad isikud ei saa nõudeid muuta, nõudest keelduda, sõbralikku lepingut sõlmida, nõude alust või eset muuta, kohtuasja tunnustada. Isegi kui kolmandad isikud selliseid toiminguid teevad, ei ole neil kohtu jaoks õiguslikku tähtsust.[3]
Kolmandal isikul, kes ei nõustu kohtulahendiga, on õigus esitada apellatsioonkaebus üldistel alustel.[3]
Kolmas isik Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Tsiviilkohtumenetluses[muuda | muuda lähteteksti]
Tsiviilkohtumenetluses on menetlusosalisteks pooled (hageja ja kostja) ja kolmas isik. Kolmas isik on isik, kelle õigusi või kohustusi kohtulahend võib puudutada.[4]
Kolmandaid isikuid on kaht liiki: iseseisva nõudega ja iseseisva nõudeta kolmandad isikud.
Iseseisva nõudega kolmas isik[muuda | muuda lähteteksti]
Kolmandal isikul on õigus esitada iseseisev nõue hageja ja kostja vaidluse eseme suhtes ning ta võib kuni kohtuasja sisulise arutluse lõppemiseni esitada hagi mõlema poole vastu. Iseseisva nõudega kolmandal isikul on hageja õigused ja kohustused.[5]
Kolmas isik võib esitada iseseisvaid nõudeid, kui on näiteks toimunud liiklusõnnetus, milles osales kolm sõidukit (õnnetuse kahjustuste korral). Kui üks kannatanutest esitab nõude kahjutekitajale ja hagi kindlustusseltsile, võib teine kannatanu osaleda tsiviilasjas (iseseisva nõudega) kolmanda isikuna.[3]
Iseseisva nõudeta kolmas isik[muuda | muuda lähteteksti]
Iseseiseva nõudeta kolmas isik saab menetlusse astuda ning teda võib menetlusse kaasata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kolmas isik võib menetlusse astuda hageja või kostja poolel, kui ta ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid tal on olemas õiguslik huvi vaidluse ühe poole vastu. Samuti võib iseseisva nõudeta kolmas isik menetlusse astuda kohtulahendi peale edasi kaevates, kuid siis lahendatakse kaasamine kaebuse menetlusse võtmisega.[5]
Üks näide sellisest tsiviilasjast võib olla kahju tekitamine töötajale töösuhte käigus. Hageja kaebab tööandja kohtusse ja kui kohus rahuldab hagi, võib töötaja tagasi kaevata tagasiulatuvalt. Seega on töötajal huvi oma õigusi tööandja vastu algatatud kohtuasjaga maksimaalselt kaitsta, st tõestada süü puudumist.[3]
Kolmanda isiku kaasamine[muuda | muuda lähteteksti]
Tsiviilmenetluse seadustikuga sätestatakse, et pool, kelle kasuks kohtuvaidlust ei lahendata, võib esitada kolmandale isikule nõude, mis tuleneb tema arvates lepingu rikkumisest, kahju hüvitamise või hüvitamiskohustusest vabastamise nõudest või kellel on põhjust eeldada, et kolmas isik esitab sellise nõude tema vastu. Kolmanda isiku kaasamise nõude võib esitada asja arutavale kohtule enne eelmenetluse lõppu või enne kirjaliku menetluse esitamise tähtpäeva.[5]
Pärast eelmenetluse lõppemist esitatakse avaldus kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks ainult teiste menetlusosaliste või kohtu nõusolekul. Kohus annab nõusoleku kolmanda isiku kaasamisele vaid juhul, kui on olemas mõjuv põhjus avalduse nõuetekohaseks esitamata jätmiseks ja kolmanda isiku kaasamine on kohtu arvates oluline.[5]
Haldusmenetluses[muuda | muuda lähteteksti]
Haldusmenetluses on menetlusosalisteks taotleja, adressaat, haldusorgan ja kolmas isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada.[6]
Kriminaalmenetluses[muuda | muuda lähteteksti]
Menetlusosalised on kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu. Vahel ka tsiviilkostja ja kolmas isik (seda tuleb väga harva ette).[7]
Kolmas isik üldises õiguses[muuda | muuda lähteteksti]
Tsiviilõiguses võivad lepingupooled kokku leppida, et lepingulised õigused saab üle anda kolmandale isikule, kuid üldise õiguse kohaselt ei tunnustata lepinguid kolmandate isikute kasuks. Selle asemel kehtib lepingu privaatsuse nõue, mis takistab tõhusalt kolmandate isikute kasuks seadmist. Selle doktriini kohaselt ei tohi leping kehtestada kellelegi kohustusi ega õigusi peale lepinguosaliste.[8]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Gerald N. Hill and Kathleen T. Hill. (1981–2005). "Third party".
{{netiviide}}: CS1 hooldus: kuupäeva vorming (link) - ↑ COBUILD Advanced English Dictionary. "Third party".
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Евгений Беляев (31.12.2018). "Третье лицо".
- ↑ "Tsiviilasjad". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. november 2021.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 "Tsiviilmenetluse seadustik". 19.03.2019.
- ↑ "Haldusasjad". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. oktoober 2020.
- ↑ "Kriminaalmenetlus". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. oktoober 2019.
- ↑ Caslav Pejovic (2001). "Civil law and Common Law: two different paths leading to the same goal" (PDF).