Kiilkivi
Kiilkivi (prantsuse keeles voussoir, saksa keeles Keilstein) on kiilutaoliselt ühele poole ahenevaks vormitud ehituskivi või tellis (kiiltellis), millest laotakse kaari või võlve[1]. Erinevalt tavalisest kantkivist või tellisest jääb kiilkivide vahe nii kaare sise- kui välispinnal samaks, mis tagab kaare ühtlase vastupidavuse ja kandejõu[2].
Vahetult talumile toetuvaid alumisi kiilkive nimetatakse lähtekivideks, kaare ülemist kiilkivi, mis paikapanemisel pingestab kaare, nimetatakse lukukiviks. Lähtekivid ei erine tavaliselt muudest kaare kividest kujunduse poolest, kuid lukukivi võib olla kujundusega esile tõstetud.
Bütsantsi arhitektuuris, mauri arhitektuuris ja romaanikas on kaartes dekoratiivsel eesmärgil kasutatud kahes eri värvis kiilkive, näiteks punaseid ja valgeid vaheldumisi.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Voussoir. – Glossary of Medieval Art and Architecture
- ↑ Ahjuvõlvid schamottkividest. – Populaar-tehniline ajakiri raudtee ehitusealal. No 3, märts, 1936