Keila külanõukogu
Keila külanõukogu oli haldusüksus Eesti NSV-s ja Eesti Vabariigis (1945. aastast Harju maakonnas, 1950. aastast Keila rajoonis, 1962. aastast Harju rajoonis, 1990. aastast Harju maakonnas). Külanõukogu keskus asus Keila linnas.
Keila külanõukogu moodustati 1945 Keila valla koosseisus. 1954. aastal suurenes Keila külanõukogu territoorium likvideeritud Joa külanõukogu maade arvel, kuid sellegipoolest endise Keila valla territooriumi suurusest jäi ta üle kahe korra väiksemaks.
Keila Küla Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee esimees viimased kümme aastat oli Lembit Puusepp.[1] 10. septembril 1992 reorganiseeriti Keila külanõukogu Keila vallaks.
1970. aasta[muuda | muuda lähteteksti]
1970. aastal oli külanõukogu pindala 117 km², elanike arv 2893.
Külad[muuda | muuda lähteteksti]
Adra, Aila, Arupealse, Joa-Suurküla, Kapsa, Keila, Kirikuküla, Kokuta, Kumna, Kütke, Loo, Metsa, Mäeküla, Naage, Pällu, Riidlema, Suure-Aru, Tapi, Tutermaa, Tuula, Tuula-Suurküla, Tõlinõmme, Türisalu, Vaila, Vääna-Mõisaküla, Ülevaltküla.
Asundused[muuda | muuda lähteteksti]
Humala, Joa, Karjaküla, Kumna, Tuula, Valingu.
1977. aasta[muuda | muuda lähteteksti]
1977. aastal oli külanõukogu pindala 113 km², elanike arv 1616.
1970. aastate teisel poolel liideti Keila külanõukogust Saue külanõukogu koosseisu Valingu, Aila, Tuula, Pällu.[2]
1987. aasta[muuda | muuda lähteteksti]
1987. aastal oli külanõukogu pindala 195 km², elanike arv 4287.
Külanõukogu koosseisu kuulusid Karjaküla, Keila-Joa ja Klooga alevik ning 19 küla. Külanõukogu hõlmas ka Pakri saared.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Keila vallavanemad läbi taasiseseisvumise aja: Lembit Puusepp. eestielu.ee. 24.02.2013.
- ↑ Tutvustus ja asukoht. Saue vald.