Keelatud linn

Allikas: Vikipeedia
Forbidden City Courtyard.jpg

Keelatud linn (紫禁城; Zǐjinchéng või 故宫 Gùgōng) on hoonetekompleks Hiinas Pekingis, kus oli Mingi ja Qingi dünastiate ajal Hiina keisririigi keskus (keisri perekonna eluruumid ning osa valitsuse ametiruume). Praegu asub seal Paleemuuseum.

Ehitatud aastatel 1406–1420, koosneb see 980 hoonest 8707 ruumiga[1], siseõuedest ja aedadest ning hõlmab 720 000 ruutmeetrit. Kompleks esindab traditsioonilist hiina arhitektuuri ning on mõjutanud arhitektuurilisi arenguid Ida-Aasias ja mujal. Keelatud linn lisati 1987. aastal UNESCO kultuuripärandi nimekirja ning on maailma suurim vanade puuehitiste kompleks.[2] Keelatud linn on põhja-lõuna suunaline, ruudukujulise põhiplaaniga ning ümbritsetud 9 m kõrguse müüri ja laia vallikraaviga. Müüri taga asetsevad sümmeetriliselt paleed, väravad, õued, kanalid ja aiad.

Keisririigi lagunemisel 1912. aastal jäeti Keelatud linn kukutatud keisri ja ta pere eramuks ning Hiina vabariigi valitsus asus kõrvalolevasse Dongnanhai piirkonda. 1924. aastal visati keiser ja ta pere Keelatud linnast välja, muudeti see muuseumiks ja avati külastajatele; valitsus jäi Dongnanhaisse ja on seal tänini.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

39.91694444116.39111111