Kasutaja:PeeterT/e-kursusetest5

Kokkuvõte

Vikipeedia artikli peamine eesmärk on informatsiooni edukaks edastamine. Vikipedistid on aja jooksul mõelnud välja hulga nippe, kuidas seda paremini teha. Näiteks võib lugejale info leidmise palju kergemaks teha ainult teksti paigutuse kaudu. Vikipeedia artiklites paigutatakse kõige tähtsam kõige ette ning ülejäänud artikkel pühendatakse põhiinfo laiendamisele ja põhjendamisele. Korralik Vikipeedia artikkel algab kokkuvõttega.

Kuigi kokkuvõttest on materjalides juba varasemalt juttu olnud, pöördume selle juurde veel kord tagasi, sest kokkuvõtet tuleks artikli kirjutamise käigus korduvalt üle vaadata ning vajadusel muuta. Kokkuvõtte juurde tuleks kirjutamisprotsessi hilisemates etappides tagasi pöörduda mitmel põhjusel. Esiteks tagab see, et kokkuvõte vastab artikli sisule. Teiseks ilmneb parim viis ainest kokku võtta enamasti pärast seda, kui artikli sisu on kirjutatud. Kui Sa lisad uue punkti kokkuvõttesse enne, kui vastav sisuosa on kirjutatud, on Sul ainult aimdus, mis sellesse sisuossa tuleb. Kui sisuosa on juba loodud, tead Sa seda kindlalt. Mõnikord aitab kokkuvõte kirjutamine küll sisu kavandada ning seda võib teha mustandi järgus.

Kokkuvõte paikneb artikli alguses, enne sisukorda, ning annab ülevaate nähtusest selles ulatuses, kui artikkel seda nähtust katab. Kokkuvõte peab esile tooma nähtuse tähelepanuväärsuse, mainima olulist kriitikat või vastuolusid. Paljudele lugejatele ongi kokkuvõte ainus osa, mida ta artiklist loeb, mistõttu peab selle asjakohasusega vaeva nägema.

Kokkuvõte peab olema eraldi loetav artikli lühikokkuvõttena. See määratleb teema, esitab konteksti, näitab, miks teema on tähelepanuväärne, ning võtab kokku kõik tähtsamad punktid (sealhulgas tähtsamad vastuolud). Kokkuvõtte sisu peaks olema vastavuses artikli sisuga ning tähtsamatele teemadele tuleb pühendada ka rohkem ruumi. Kõik kokkuvõttes käsitletu peab olema toestatud teksti ja allikatega artikli sisuosas. Hea oleks, kui kokkuvõttes esitatakse teemad samas järjekorras kui sisuosas. Ebasoovitaval juhul, kui kokkuvõttes leidub infot, mida pole hiljem lahti kirjutatud, peab veenduma, et selline info on piisavalt viidatud, et teised vikipedistid saaksid hiljem need teemad lahti kirjutada.

Kokkuvõtte pikkus sõltub artikli pikkusest, aga enamasti ei ole seal rohkem kui neli lõiku. Kui artikkel on pikk ja kokkuvõttes on mitu lõiku, peab esimene lõik edasi andma kõige tähtsama. Kuna Vikipeedia artiklitel ei ole eraldi sissejuhatust, siis on kokkuvõtte ülesanne lugeja teemasse sisse juhatada. Kokkuvõttel ei ole pealkirja.

Esimene lause

Kõige tähtsam osa kokkuvõttes on nähtuse määratlus ehk definitsioon. See esitatakse artikli esimeses lauses või lausetes ning annab edasi nähtusest kõige põhilisema ja tähtsama. Määratlus loob piisava konteksti, et tavalugeja mõistaks nii artikli sisu kui ka seda, miks see teema on tähelepanuväärne. Artikli alguses peab olema esitatud mõiste praegu kehtiv määratlus. Kui mõistel on olemas ajaloolisi määratlusi, tuleks neist rääkida põhiteksti esimeses alajaotises. Kui mõiste on samas tähenduses kasutusel mitmes valdkonnas, tuleks need nimetada.

Vikipeedia määratlused peaksid kokku võtma nähtuse nii, nagu see on artikli põhiosas kirjeldatud. Vikipeedias võib ette tulla, et artikkel koondab nähtuse juures rohkem erinevaid aspekte kui ükski tema allikatest. Sellisel juhul on võimalik, et Vikipeedia artikli määratlus osutub laiemaks või täpsemaks kui üheski kasutatud allikas. Sel moel võivad Vikipeedia määratlused olla teadmiste esirinnas ning pakkuda mõnele nähtusele parimat definitsiooni. Seetõttu ei nõuta, et Vikipeedia artiklites leiduvad määratlused kattuksid tervikuna mõnes teises allikas toodud määratlustega.

Vikipeedias on välja kujunenud tavad määratluse vormistamiseks. Nende tavade järgimine võimaldab väga lühikesesse lausesse paigutada palju informatsiooni, mis on kõigile kogenud lugejatele arusaadav. 

Määratlus peab seletama lahti mõiste peamise sisu. Näiteks saab narkolepsiat määratleda järgnevalt:

Narkolepsia on krooniline neuroloogiline haigus, mida põhjustab aju suutmatus reguleerida normaalselt une-ärkveloleku tsükleid.

Siin tuleb mõelda kirjeldatava nähtuse üle. See lause on küll faktiliselt õige, aga kas see määratlus on peamine, mis eristab narkolepsiat teistest neuroloogilistest haigustest? Haiguste puhul tasub eelkõige mõelda haigusnähtudele või selle toimemehhanismidele. Narkolepsiat saab määratleda ka näiteks nii:

Narkolepsia on krooniline neuroloogiline haigus, mida iseloomustab kontrollimatu lühiajaline unevajadus.

Selline määratlus on juba olemuslikumalt nähtusega seotud. Haigusi on ikka diagnoositud nende põhjustatud probleemide järgi.

Määratluse juures võib tuua välja sõna etümoloogia ehk päritolu. Sõna etümoloogiast võib ka pikemalt kirjutada omaette jaotises.

Autonoomia (kreeka keeles autos ise', nomos seadus'), osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näit. ühele rahvusele.

Aksioom (kreeka keeles axiōma 'see, mis on vääriline') tähendab üldkeeles väidet, mille tõesuses pole kahtlust.

Samuti võib määratluse juures ära tuua sõna häälduse. Viki-keskkond pakub vahendeid ka erinevate keelte kirjapiltide väljatoomiseks.

Aikidō [aikidoo] (jpn k. aiki energiate koosmõju + dō tee, jaapani moodsas kirjaviisis 合気道 või vanemas kirjaviisis 合氣道) on nüüdisaegne jaapani enesekaitse süsteem ja võitluskunst, mille lõi Morihei Ueshiba (1883–1969) erinevate vanade budo-koolide põhjal 20. sajandi alguses.

Määratlus algab artikli pealkirjaks oleva märksõnaga, mis on  võimalusel ainsuse nimetavas käändes (Nt Juust on valgu- ja rasvarikas toiduaine … Mitte: Juustuks nimetakase …) ja poolpaksus e rasvases kirjas. Märksõnaks võib olla kas eestikeelne termin, isiku nimi või objekti nimetus või nimi. Kui eestikeelne nimetus puudub, võib märksõna olla ka võõrkeelne (Cappuccino [kaputš'iino] on kohvijook ...). Vajadusel tuleks märksõna laiendada täiendavate osadega (näiteks muud eesnimed, isanimi, hüüdnimi, varjunimi), mis ei pruugi sisalduda artikli pealkirjas (Tarmo Kruusimäe (Kojamees või Juhan Tiik; sündinud 9. aprillil 1967)…).

Märksõnale võivad määratluses järgneda rööpterminid (paksus kirjas, eraldatud sidesõnaga "ehk"), mis sobiks artikli pealkirjaks sama hästi kui eelnev märksõna (Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus …). Nende järel võivad olla sulud, milles saab tuua olulised, aga vananenud või muul põhjusel teisesed vasted (kaldkirjas, eraldatud komadega, eelneb „ka“). Seejärel esitatakse vajadusel sulgudes märksõna originaal- ja muudes keeltes ning võõrkeelse märksõna (kaldkirjas) võimalik eestikeelne vaste. Isikuartiklis esitatakse kohe pärast märksõna sulgudes isiku sünni- ja surmaaeg ning -koht. Poolpaksu kirja, kaldkirja, lõikude ning pealkirjade vormistamist saad vaadata Vikipeedia kujundusspikrist.

Esimene lõik

Esimene lõik võtab kokku artikli kõige olulisemad punktid. Ta seletab artikli ainese lahti nii, et lugeja oleks valmis sellele järgnevaks üksikasjalikumaks käsitluseks. Esimeses lõigus tasuks kirjutada pikemalt lahti ka teema olulisus, kuna see ei pruugi olla tavalugejale mõistetav, isegi kui ta saab aru mõiste määratlusest. Teema olulisust ei pea tingimata edasi andma sõnadega tähtis või oluline, kuna need sõnad ei lisa tekstile sisu (sellest räägime pikemalt järgmises õppetükis). See tähendab, et millegi olulisust või tähelepanuväärsust ei pea rõhutama väites, et miski on oluline, vaid näidates, miks või kuidas see on oluline.

Ülejäänud kokkuvõte

Järgnevad kokkuvõtte lõigud peaks andma ülevaate artiklist. Nad peaksid sisaldama artikli põhipunkte ning välja tooma tähtsamad vastuolud, kui neid leidub. Kokkuvõtte pikkus sõltub artikli pikkusest. Üldiselt võiks alla 15 000 tähemärgise artikli kokkuvõte olla 1–2 lõigu pikkune ja pikemal artiklil 3–4 lõigu pikkune.

Kokkuvõte võiks äratada lugejas huvi lugeda ka ülejäänud artiklit, et saada teema kohta üksikasjalikumaid teadmisi. Ülejäänud artikli lugemine ei tohiks aga lugejale pakkuda enam suuri üllatusi. Kõige tähtsam peaks olema kokkuvõttes kirjas. Pea meeles, et Vikipeedia kokkuvõte ei ole sama kui sissejuhatus mõnes teises žanris.

Pea meeles:

• Kokkuvõtte muudatused põhinevad artikli põhiosa muudatustel,
• Kokkuvõte ei tohiks sisaldada viiteid, mida ei ole kasutatud põhiartiklis,
• Kokkuvõtte peamine eesmärk on võtta kokku artikli sisu, mitte nähtus ise,
• Kokkuvõte peab lugeja ette valmistama artikliks ning tooma esile tähtsama ja huvitavama,
• Kokkuvõte on 1–4 lõigu pikkune.

 

Muud jaotised

Peale teksti põhiosa, mis on jaotatud teemade kaupa osadeks, on Vikipeedia artiklil hulk muid jaotisi. Neid kasutatakse samuti vastavalt vajadustele. Toome siinkohal lühikese loetelu nendest jaotistest.

• Teosed – Teoste nimekiri lisatakse, kui artikkel räägib nt kunstnikust või kirjanikust. Mõnikord võib kohane pealkiri olla ka „Publikatsioonid“, „Diskograafia“, „Filmid“ vms;
• Vaata lisaks – Siin esitatakse viited kõnealuse nähtusega seotud artiklitele eestikeelses Vikipeedias;
• Märkused – Siin esitakse vajadusel lisaseletused, mis teksti sisse ei mahu;
• Soovitatav kirjandus – Siin esitatakse loetelu lisamaterjalidest. Pealkiri võib olla ka lihtsalt „Kirjandus“;
• Välislingid – Siin jaotises viidatakse seotud allikatele, mis ei ole eestikeelses Vikipeedias;
• Viited – sisaldab viidatud allikaid. Neist oli pikemalt juttu 4. õppetükis;
• Kategooriad – Siin esitatakse märksõnad, mis aitavad siduda artikleid teemade kaupa. Kategooriad näitavad artikleid, mis on juba mõnel teemal kirjutatud.

Tabelid

Vikipeedia keskkond võimaldab artiklitesse paigutada tabeleid. Tabeleid tuleb kasutada siis, kui see toetab esitatavast infost arusaamist. See tähendab, et tabelit ei tasu teha tabeli tegemise pärast. Vahel on lihtsam esitada info teksti sees või nimekirjana. Tabelites on hea esitada näiteks arvandmeid, keelelisi vastavusi või teoseid vastavalt tüüpidele. Tabeleid saab ka tähestiku või arvu alusel sorteerida.

Tabeli pealkirjad peaksid olema lühikesed ja andma ammendava info tabelis esitatu kohta. Et lugeja teaks, millal tuleks tabelit vaadata ning millise sisuosaga see seondub, tuleks tabelile tekstis viidata. Tabelite asukoht artiklis võib arvuti- ja mobiilivaates erineda, seetõttu ei tasu tabeli asukohta tekstis mainida.

Tabelite tegemise juhendit saab vaadata siit: Juhend:Tabelite_tegemine

Artiklitevahelised seosed

Viki-tehnoloogia, mida Vikipeedia kasutab, on spetsiaalselt loodud suure hulga informatsiooni haldamiseks ja ligipääsetavaks tegemiseks. Erilised vahendid on loodud artiklitevaheliste seoste loomiseks. Artiklitest saab teha nimekirju, artikleid saab paigutada nähtavatesse või nähtamatutesse kategooriatesse ja artiklite sees saab viidata teistele Vikipeedia artiklitele, olgu nad juba kirjutatud või kirjutamist alles ootamas. Sedasi pakuvad Vikipeedia artiklid info avastamiseks ka muid vahendeid kui artikli algusest lõpuni lugemine.

Vikilingid

Oluline ja sage vahend Vikipeedia artiklite omavaheliseks sidumiseks on vikilink ehk Vikipeedia siselink. Vikilink on viide, mille saab kergesti luua ühelt Vikipeedia leheküljelt teisele sama (nt eestikeelse) Vikipeedia leheküljele. Ka siinses õppematerjalis oleme vikilinke juba maininud. Olgu siinkohal meeldetuletuseks öeldud, et vikilink võib olla sinine (olemasolev artikkel) või punane (alustamisel artikkel).

Artiklite otstarbekas sidumine on oskus, mida on võimalik õppida ning mis tuleb suurema kogemuse ja enama praktikaga üha paremini välja. Vastused küsimustele, millal linkida või millal mitte linkida, sõltuvad artiklist ja kontekstist. Tasub meeles pidada, et teistele artiklitele linkimine juhib lugejat ning võimaldab tal soovi korral lugeda mõnest teisest artiklist lisa. Samas peaksid artiklid olema loetavad ka iseseisvalt ning kindla küsimusega lugeja ei pruugi linkidele vajutada.

Õigeaegne ja asjakohane linkimine säästab lugeja aega, nt kui lugeja mõne tundmatu termini või seotud nähtuse lehe lingi kaudu kohe kätte saab. Liigne linkimine võib viia lugeja mitmele ebavajalikule lehele ning seega kahandada lugeja usku, et linkidest on abi. Lingid peaksid olema täpsed ja viima lugeja õige infoni. Selleks veendu alati, et link viib selle artiklini, mis Sa arvad, mitte artiklini, mille pealkiri on mõni samakõlaline/sarnane sõna. Lingid ei peaks lähestikku korduma ning linkide sihtmärk peaks olema lugejale arusaadav. Enamasti on sobiv, kui viidata uutele terminitele esimesel mainimisel. Pikkade artiklite puhul tasub seda teha mõnikord korduvalt.

Vikilingid toimivad mõlemat pidi ning kui Sa oled loonud uue artikli, tasub jälgida, et ka sellele viidataks. Vajadusel lisa juba olemasolevatele artiklitele siselingid oma artikli juurde. Seda, millised teised artiklid Sinu artiklile viitavad, saad kontrollida oma artikli juures (nupp “Lingid siia” tööriistade all (vt joonis 1)). Oluline on, et teemaga seotud lehtedel, kust Su artiklile oleks mõistlik viidata, oleks viide olemas (vt joonis 2).

Joonis 1. Nupu "Lingid siia" asukoht.

Joonis 2. Leheküljed, mis siia viitavad

Joonis 2. Leheküljed, mis siia viitavad.

Linkimine

Linke saab teha nurksulgude abil. Vikilingid ehk Vikipeedia sisesed lingid töötavad topelt nurksulgudega nagu siin. Välislingid Internetti tehakse ühekordsete nurksulgude abil [neti.ee].

Linkida on võimalik ka täpsemalt, s.o suunata lugeja mõne artikli jaotisele Kitarr#Ajalugu ning eesti Vikipeedias saab linke kergesti kohandada ka sõna käändevormidega, paigutades nurksulud sõna sisse. Näiteks lingid Eestist ja Eestisse viitavad artiklile Eesti, aga näitavad linki terve sõna ulatuses nagu siin: Eestist ja Eestisse. Teine võimalus käändevormis sõnade linkimiseks on eraldada artikli pealkiri sõna sees püstkriipsu abil nähtuse nimi tekstis. Näiteks polüneeslaste või jaapani moodsas kirjaviisis.

Vaata ka: Linkimine Vikipeedia juhendis

Kategooriad

Vikikeskkond võimaldab lisada ka artiklitele ja muudele lehtedele kategooriaid. Kategooriate abil saab luua lehekülgede automaatseid nimekirju, mis lihtsustab lugejal sarnaste artiklite leidmist. Näiteks on niimoodi võimalik kergesti üles leida kõik Eesti ujujad, kellest on Vikipeedias artikkel. Kategooriad aitavad lugejal leida informatsiooni, kui ta ei tea täpselt, mida otsib, või soovib saada ülevaadet kõigist teatud valdkonna artiklitest. Kui lehekülg kuulub ühte või mitmesse kategooriasse, siis näeb teavet selle kohta lehekülje jaluses (vt joonis 3). Kategooriad aitavad lugejatel ja toimetajatel artikleid üles leida ning igale uuele artiklile tuleks lisada mõned kategooriad.

Joonis 3. Lehekülje kategooriad.

Vaata, millised kategooriad on eesti Vikipeedias: Eri:Kategooriad

Ükskõik, millises nimeruumis asuva lehekülje saab määrata valitud kategooriasse, lisades lehekülje teksti kategooriamärke Kategooria:Kategooria nimi. Näiteks, kui soovid lisada artiklit nimega „Albert Einstein“ kategooriasse „Inimesed“, tuleb artikli teksti lisada märge Kategooria:Inimesed. Selle tulemusena ilmub artikli jaluses link vastavale kategoorialehele ja kategoorialehel link sellele artiklile. Kategooriamärget saab paigutada mis tahes kohta lehekülje tekstis, see ei mõjuta kategoorialingi asukohta kuvataval leheküljel. Link ei ilmu mitte seal, kuhu kategooriamärke lisasid, vaid ikka lehekülje jalusesse. Sellegipoolest on välja kujunenud tava, mille kohaselt kategooriamärked asuvad leheküljel pärast artikli põhiteksti.

Lehekülgi saab lisada rohkem kui ühte kategooriasse. Kui soovid lisada rohkem kui ühe kategooria, tuleb iga kategooria jaoks teha eraldi kategooriamärge. Kategoorialingid kuvatakse artiklis esinemise järjekorras.

Näiteks artikli „Frédéric Chopin“ lisamiseks kategooriatesse „Poola pianistid“ ja „Poola heliloojad“ tuleb artikli teksti lisada kategooriamärked:

Kategooria:Poola pianistid

Kategooria:Poola heliloojad

 

Ülesanne

1. Jätka artikli kirjutamist (tähtaeg pühapäev, 12. november)

Võta aluseks selle peatüki materjalid ning kirjuta oma artiklile kokkuvõte. Ka selles osas ei pea tekst veel viimistletud olema, kuid peaks olema sidusam kui lihtsalt märksõnad. Lisa oma artiklile vähemalt kolm siselinki ning vähemalt üks kategooria.

2. Anna tagasisidet (tähtaeg teisipäev, 14. november)

Anna kõigile oma rühmakaaslastele nende artiklite piltide, kokkuvõtte, linkide ja kategooriate kohta tagasisidet, tuginedes 5. mooduli tagasisidejuhendile (link paremal all).

Vikipeedia e-kursuse abimaterjalid 2017