Kasutaja:Mortenpi/t-kvark

Allikas: Vikipeedia

T-kvark (ehk top-kvark, tipukvark, sümbol t) on elementaarosake ja mateeria fundamentaalne ehituskivi. T-kvark on kolmanda põlvkonna fundamentaalfermion ning up-tüüpi kvark spinniga 12 ning elektrilaenguga +23e. See on kõikidest teadaolevatest elementaarosakestest raskeim, massiga 173,5±1,4 GeV/c2,[1] mis on samas suurusjärgus tantaali ja volframi aatomite massidega. T-kvargi antiosake on t-antikvark (ehk antitop-kvark või lihtsalt antitop, sümbol t), mis erineb t-kvargist ainult elektrilaengu märgi poolest.

Nagu ka teised kvargid, siis t-kvark on võimeline interakteeruma kõikide fundamentaalsete jõududega. Põhiliselt interakteerub see tugeva vastastikmõjuga, aga saab laguneda ainult läbi nõrga vastastikmõju. T-kvark laguneb peaaegu alati W-bosoniks ja b-kvargiks, aga saab laguneda ka s-kvargiks või kõige harvemini d-kvargiks. Elementaarosakeste füüsika standardmudel ennustab, et t-kvargi eluiga on 5×10−25 s.[2] See on umbes 20 korda lühem ajast, mis on tarvilik tugeva vastastikmõju toimimiseks ning seetõttu ei jõua t-kvark hadroniseeruda (st moodustada liitosakest hadronit). See annab unikaalse võimaluse uurida üksikut kvarki, sest kõik teised kvargid hadroniseeruvad ning ei eksisteeri üksikult.[3]

T-kvargi eksistentsi pakkusid välja 1973. aastal Makoto Kobayashi and Toshihide Maskawa, et seletada vaadeldud CP-sümmeetria rikkumist K-mesonite lagunemisel.[4] Osake avastati eksperimentaalselt 1995. aastal CDF[5] ja [6] eksperimentide poolt Fermilabis. Kobayashi ja Maskawa said 2008. aasta Nobeli füüsikapreemia kvarkide kolmanda põlvkonna, t- ja b-kvargi, ennustamise eest.[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. J. Beringer et al. (Particle Data Group) (2012). "Review of Particle Physics". 86 (1). American Physical Society. DOI:10.1103/PhysRevD.86.010001. {{cite journal}}: viitemall journal nõuab parameetrit |journal= (juhend)
  2. A. Quadt (2006). "Top quark physics at hadron colliders". European Physical Journal C. 48 (3): 835–1000. Bibcode:2006EPJC...48..835Q. DOI:10.1140/epjc/s2006-02631-6.
  3. V. M. Abazov et al. (The DØ Collaboration) (2008). "Evidence for production of single top quarks". American Physical Society. DOI:10.1103/PhysRevD.78.012005. {{cite journal}}: viitemall journal nõuab parameetrit |journal= (juhend)
  4. M. Kobayashi, T. Maskawa (1973). "CP-Violation in the Renormalizable Theory of Weak Interaction". Progress of Theoretical Physics. 49 (2): 652. Bibcode:1973PThPh..49..652K. DOI:10.1143/PTP.49.652.
  5. F. Abe et al. (CDF Collaboration) (1995). "Observation of Top Quark Production in pp Collisions with the Collider Detector at Fermilab". Physical Review Letters. 74 (14): 2626–2631. Bibcode:1995PhRvL..74.2626A. DOI:10.1103/PhysRevLett.74.2626. PMID 10057978.
  6. S. Abachi et al. (The DØ Collaboration) (1995). "Search for High Mass Top Quark Production in pp Collisions at s  = 1.8 TeV". Physical Review Letters. 74 (13): 2422–2426. Bibcode:1995PhRvL..74.2422A. DOI:10.1103/PhysRevLett.74.2422. {{cite journal}}: nähtamatu tähemärk (reavahetus) parameetris |title= positsioonil 206 (juhend)
  7. "2008 Nobel Prize in Physics". The Nobel Foundation. 2008. Vaadatud 6. oktoobril 2012.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jaak Lõhmus (2003). Top-kvark ja tauneutriino - oodatud ja leitud. Artiklikogumik: Universumi mikromaailm (lk 256-258).