Antiosake

Allikas: Vikipeedia

Antiosake on elementaarosakese vastasosake, mille elektrilaeng ja teised kvantarvud on vastupidise märgiga (osake on omakorda antiosakese jaoks vastasosake). Antiosakese seisumass on osakese massiga võrdne.

Antiosakese omadused ja käitumine on analoogilised vastava osakesega. Näiteks võib antiprooton ühineda positroniga (antielektroniga) ja moodustada antivesiniku antiaatomi. Antiaatomid võivad jälle moodustada antiaine ning antiainest võib koosneda terve universum või universumi osa. Antiainest koosnev teadlane tehes oma antiainest laboratooriumis katseid antiosakestega saaks praktiliselt täpselt samasuguse tulemuse kui tema ainest koosnev teisik meie maailmas.

Siit tuleneb ka praeguse füüsika üks suurimaid vastuseta küsimusi – miks on meie vaadeldavas universumis aine ja antiaine jaotus ebasümmeetriline. Alles laengu-paarsuse jäävuse rikkumiste avastamine andis esimesed vihjed selle küsimuse võimalikule vastusele.

Osake ja tema antiosake annihileeruvad kokku põrgates ning kiirgavad footonid. Kuna osakese ja antiosakese laengud (kvantarvud) on vastupidise märgiga, siis annihileerumise tulemusena on laengud jäävad. Footonid kannavad ära annihileerunud osakeste energia (nii momendist tuleneva kineetilise energia kui ka seisumassist tuleneva potentsiaalse energia. Seega on ka energia jäävuse seadus täidetud.

Antiosakesed tekivad looduslikult näiteks beetalagunemisel ja suure energiaga kosmiliste kiirte põrkumisel maa atmosfääri ülemiste kihtide aatomitega. Selliselt loodud antiosakesed siiski annihileeruvad kiiresti põrkudes oma vastasosakesega.

Enamikul osakestes on olemas tema antiosake. Praegu teadaolevalt on ainult footon (ja (teoreetiliselt ka graviton) ilma antiosakeseta. Mõningate osakeste puhul on tema antiosake osakesest eristamatu. Sellised on näiteks kõik mesonid, mille koostises on sama kvargi kvark-antikvark paar.