Horvaatia rahvastiki iseloomustus.[muuda | muuda lähteteksti]

Horvaatia asukoht.[muuda | muuda lähteteksti]

Horvaatia asub Kesk-Euroopa lõunaosas. Horvaatia piirneb põhja-läänes Sloveenia, põhja-idas Vengria ja Serbia, lõunas Bosnia hertsegoviina ja läänes ümbritsetud Adriatic merega.

Horvaatia rahvaarv.[muuda | muuda lähteteksti]

Horvaatia rahvaarv on hinnanguliselt 2013. aasta seisuga 4,475,611 inimest, selle näitaja järgi on Horvaatia 125.kohal maailmas.[1]

Laste osatähtsus Horvaatia rahvastikus on väike - 14.6%, vanurite osatähtsus 17.4%. Selles riigis on vavanev rahvastik. Horvaatias on ülekaalus naised (93 meest/100 naist).

Sündimus on madal (9.53‰, 201. koht maailmas), suremus on kõrgem (12.06‰, 28. koht maailmas). Keskmiselt sünnitakse 1.45 last naise kohta (197. koht maailmas).

Horvaatia inimeste keskmine oodatav eluiga on 76.2 aaastat (81. koht maailmas), sh meeste keskmine oodatav eluiga on 72.6 aastat ja naiste oma on 80 aastat.

[Migratsiooni saldo on 1.47, migratsioon on sisseränne.

Riigi rahvaarv aeglaselt väheneb(-0.11%% aastas).

Rahvastiku paiknemine. Linnastumine.[muuda | muuda lähteteksti]

Horvaatia rahvastiku keskmine tihedus on kõrge (80.04 in/km2), sarnane rahvastiku keskmine tihedus on Ukrainas. Suur rahvastiku tihedus on riigi põhjaosas. Ka suur tihedus lõunaosas. Kõige väiksem tihedus on keskosas.Linnades elab 92% kogu rahvastikust (2010), sellega on linnastumise tase väga kõrge. Suurema rahvaarvuga linnad seisuga on pealinn Zagreb (698 967), Split (176 315) ja Rijeka (141 173). Zagreb asub põhjaosas, Split asub lõunaosas ja Rijeka asub loeosas.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

[2] [3]