Kasutaja:Lisa Marie Silbaum/Teenijanna lugu
| "Teenijanna lugu" | |
|---|---|
| Originaali pealkiri | "The Handmaid's Tale" |
| Autor | Margaret Atwood |
| Tõlkija | Ann Alari |
| Päritolumaa | Kanada |
| Keel | inglise |
| Kirjastaja |
McClellan and Stewart (originaal) Varrak (eesti keeles) |
| Ilmumisaeg |
1987 (originaal) 2017 (eesti keeles) |
"Teenijanna lugu" on Kanada kirjaniku Margaret Atwoodi 1985. aastal ilmunud düstoopiline romaan. Teose sündmustik leiab aset lähitulevikus endise USA Uus-Inglismaa piirkonnas teokraatlikus Gileadi vabariigis, mida juhivad fundamentaalsed kristlased.[1]
Sisukokkuvõte[muuda | muuda lähteteksti]
Peale relvastatud riigipööret, mille käigus tapeti USA president ja kongressi liikmed, sai USA-st Gilead. Gilead on patriarhaalne totalitaarne riik, kus inimesed on jaotatud klassidesse ja naistel ei ole peaaegu mingeid õigusi. Selles maailmas on reostuse ja kiirguse tõttu viljatus suur probleem ning see on üks põhjus, miks Gilead loodi.
Komandöride Naised on viljatud. Seega on igal majapidamisel oma Teenijanna, kes kannab punaseid riideid ja valget tiibadega tanu. Teenijanna peab iga kuu Komandöriga vahekorda astuma, et tuua Komandörile ja tema Naisele ilmale laps. Igas majapidamises on ka oma Marta, kelle töö on majapidamist ülal hoida, süüa teha ja koristada. Peale selle on eraldi klass naisi ka Tädid, kes Teenijannasid ümber kasvatavad ja karistavad, enne kui iga teenijanna ühe Komandöri majapidamisse saadetakse.[1][2]
Teose peategelane ja jutustaja on Offred, kes on Komandör Fred Rutherfordi ja tema Naise Serena Joy majapidamises Teenijanna. Ta kirjeldab oma elu ja mälestusi ajast enne Gileadi. Gileadi alguspäevadel, peale riigipööret, vallandati kõik naised nende ametikohtadelt ning nende pangakontod külmutati. Kui Offred sai aru, et olukord on ohtlik, püüdis ta põgeneda oma perega Kanadasse, aga ta saadi kätte. Ta viidi koos teiste viljakate naistega ümberõppekeskusesse, kus Tädid valmistasid neid ette eluks Teenijannadena. Samas keskuses oli ka Offredi parim sõbranna Moira, kellel õnnestus põgeneda.[2]
Komandör Fred Rutherfordi majapidamises, kus Offred nüüd elab, on ta elu rutiinne ja kontrollitud. Teenijanna, kellega Offred iga päev poes käib, räägib talle, et on olemas vastupanuliikumine Mayday. Offredile see erilist lootust ei anna, sest ta ei tea, kuidas Mayday teda aidata saaks.[2]
Kui Offred on selles majapidamises natuke aega elanud, on ta šokeeritud, kui Komandör Fred soovib teda näha ka väljaspool ‘’tseremooniat’’. Tseremoonia on igakuine reproduktiivne rituaal, kus Komandöri naine hoiab Teenijanna pead enda süles samal ajal, kui Komandör on Teenijannaga vahekorras. Fred kutsub Offredi enda kabinetti, kus nad mängivad lauamänge ja loevad raamatuid, kuigi lugemine ja kirjutamine on Gileadis naistele keelatud. Ta toob Offredile põhjuseks, et tahab, et Offredi elu oleks talutav. Offred saab seda ära kasutada ja paluda Komandörilt teeneid. Lõpuks viib Fred ta illegaalselt valitsuse loodud lõbumajja, mis on mõeldud Komandöridele ja väliskülalistele. Seal näeb Offred Moirat, kes oli kätte saadud ja kes pidi nüüd töötama prostituudina.[2]
Komandöri naine Serena Joy ei tea Fredi ja Offredi suhtest midagi. Ta kahtlustab, et Fred on viljatu. Seetõttu tahab Serena Joy, et Offred astuks Fredi autojuhi Nickiga seksuaalsuhtesse ja jääks rasedaks. Offred nõustub ning peale seda jätkab ta omaalgatuslikult Nickiga suhet, sest Nickiga olemine toob talle lohutust. Offred ei tea Nicki kohta peaaegu midagi, aga usaldab teda siiski. Lõpuks jääb Offred rasedaks ning ütleb seda ka Nickile. Peale seda tuleb majja riigi salapolitsei ja viib Offredi ära. Nick ütleb talle, et ta usaldaks teda ja läheks nendega kaasa. Offred pole kindel, kas Nick on teda reetnud või on ta ehk hoopis Mayday liige. Offred läheb salapolitseinikutega kaasa, teadmata, kas teda ootab ees surm või vabadus.
Raamatu epiloogis kirjeldatud sündmustik leiab aset 2195. aastal rahvusvahelisel ajalookonverentsil. Seal räägib peaesineja Gileadi ajastust leitud lindistustest, kus naine nimega Offred räägib enda kogemustest. Offredi lugu arutatakse ajaloolisest vaatepunktist, mis vihjab sellele, et ühiskond on peale Gileadi vabariigi varisemist muutunud. [1][2] Siin tekib kontrast Offredi emotsionaalse ja toore elukirjelduse ja tuleviku ajaloolaste erapooletu ja jaheda suhtumise vahel.[3]
Tegelased[muuda | muuda lähteteksti]
Offred
Offred on teose peategelane ja jutustaja. Enne Gileadi olid tal abikaasa ja tütar ning ta oli saanud ülikoolihariduse. Ta ema oli feminist, kes otsustas teda kasvatada üksi. Ta parim sõbranna on Moira. Gileadis on ta Teenijanna ja saab enda Komandöri nime järgi nimeks Offred. Offred, nagu ka kõik teised Teenijannad, on oma Komandöri vara. Offred mäletab elu enne riigipööret ning ta ei poolda Gileadi ja tunneb, et ta on kui vangis.[1][2]
Komandör Fred
Komandör on Gileadi valitsuses kõrgel positsioonil vanem meesterahvas. Tagantjärgi arvatakse, et ta võis olla üks Gileadi vabariigi loojaid. Ta alustab ebaseaduslikku suhet Offrediga ning on teada, et ta tegi sama ka enda eelmise Teenijannaga, kes sooritas lõpuks enesetapu. Ta usub Gileadi missiooni ja arvab, et Gilead on parem, kui oli olnud eelmine riigikord.[1][2]
Serena Joy
Serena on Komandör Fredi abikaasa. Enne Gileadi oli ta olnud tuntud kristlik aktivist, kes pooldas naise traditsioonilist kristlikku rolli abikaasa ja emana. Gileadis aga ei ole ka temal enam mingit võimu, sest ta on naine. Nii nagu enamikule Naistele, ei meeldi ka temale Teenijannad. Talle ei meeldi igakuised tseremooniad ja ta tahab väga, et Offred jääks rasedaks. Majapidamises peavad Teenijanna ja Marta temale alluma.[1][2]
Nick
Nick on Komandör Fredi autojuht, kes elab pere garaaži kohal korteris. Peale seda, kui Serena Joy ettepanekul Nick ja Offred seksuaalvahekorda astuvad, areneb nende vahel suhe. Epiloogist tuleb välja, et Nick oli tõenäoliselt vastupanuliikumise Mayday liige ja aitas Offredil põgeneda.[1][2]
Moira
Moira on Offredi kauaaegne sõbranna. Ta on mässumeelne ning põgeneb ümberõppeasutusest, kuhu ta oli toimetatud. Ta saadakse kätte. Moira peab valima, kas läheb kolooniatesse toksilist saastet koristama, aga see lõppeks tema surmaga. Ta valib valitsuse lõbumajas prostituudiks hakkamise. Lõpuks jääb Moira saatus lugejale teadmata.[1][2]
Feminism teoses[muuda | muuda lähteteksti]
Üks tähtis teema teoses on feminism. Gilead on avalikult misogüünne, nii oma teokraatliku valitsuse kui ka tavade ja kommetega.[3] Naised ei tohi lugeda ega kirjutada, veel vähem saada haridust, nad ei oma vara, raha ega mitte isegi omaenda kehasid. Teenijannasid omavad nende Komandörid, kes kasutavad neid laste saamiseks. Ka Gileadi lõbumajade prostituudid ei vali endale seda ametit ise. Samuti on ka Naised oma rollis ja staatuses kinni ega saa ise teha valikuid ega otsuseid.[2] Gileadis ei ole naine autonoomne olend, vaid on defineeritud mehe kaudu.[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Bauer, P. Curtis, A. Lowne, C. 2019. "The Handmaid's tale". Encyclopedia Britannica. Vaadatud 18.03.2021.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 Atwood, Margaret. 1985. The Handmaid's Tale. Toronto: McClelland and Stewart.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Malak, A. 1987. Margaret Atwood’s “The Handmaid Tale” and the Dystopian Tradition. Canadian Literature, (112), 9-16.