Kasutaja:Kairer/Energiamajandus
Energiamajandus[muuda | muuda lähteteksti]
Energiamajandus (energy management ) tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale.[1] Põhieesmärk on toota kaupu ja osutada teenuseid minimaalsete kuludega samas mõjutada keskkonda võimalikult minimaalselt.[2] Energia on vajalik kõikjal- nii igapäeva elus majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia saadakse energiaallikatest, mis jagunevad taastuvateks ja taastumatuteks energiaallikateks. Taastuvad on energiaallikad, mis ei saa otsa erinevalt taastamatust energiaressursist. Taastuvate energiaallikate alla kuuluvad näiteks päikeseenergia, tuuleenergia, hüdroenergia, geotermiline energia ning biomassienergia. Taastumatute energiaallikate alla kuuluvad näiteks fossiilsed kütused ja tuumaenergia.[3]
Taastuvad energiaressursid[muuda | muuda lähteteksti]
- Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikeselt. Valgus ja soojus kogutakse päikesepaneelidega ning muudetakse sobivaks energialiigiks. Päikeseenergial on kaks vormi, milleks on passivne ja aktiivne päikeseenergia. Passiivne vorm on kõige praktilisem vorm, kus energiat kasutatakse kas kütmiseks või valgustamiseks. Aktiivne vorm kasutab päikeseenergia tehnoloogiat, et saada kasulikku energiat.[4] Suurimad energiajaamad, mis töötavad päikeseenergial asuvad USA-s ja Hispaanias.[5]
- Tuuleenergia on taastuv energiaallikas, mis töötab tuulegeneraatoritega. 2011. aasta seisuga oli Eestis töös juba 85 elektrituulikut.[6] Tuuleparkideks on Eestis Aulepa,-Virtsu-ja Ruhnu tuulepark. Aulepa tuulepark varustab umbes 35 000 kodu elektrienergiaga, Virtsu 1600 pere elektrivajaduse ja Ruhnu umbes 134 pere elektrivajaduse.[7] Kõige rohkem tuulikuid asub Saksamaal, kuid palju kasutavad tuuleenergiat ka USA, Hispaania, Taani, India.[8]
- Hüdroenergia on vee abil elektrienergia tootmine. Eesti suurimad on Linnamäe hüdroelektrijaam ja Keila-Joa hüdroelekrtijaamad. Linnamäe on kõige võimsam hüdroelektrijaam ja sellega on võimalik ära varustada umbes 3000 majapidamist (7000 MWh elektrit aastas), Keila-Joa hüdroelektrijaam ei ole nii võimas ning toodab aastas umbes 2500 MWh elektrit.[9] Maailma elektritoodangust toodetakse hüdroelektrijaamadega 22%.[10]
- Geotermiline energia on energia, mis tekib kui kuumad kivid Maa sisemused soojendavad vett ning tekib aur. Maa sisemusse puuritakse augud ning kuum aur liigud üles ning seejärel suunatakse aur turbiinidesse, mis panevad tööle elektrigeneraatorid.[11] Suurimad geotermaal energia tootjad on USA, Filipiinid ja Indoneesia.[12]
- Bioenergia on biomassist saadud energia. Bioenergia võib jaguneda nii biosoojuseks kui ka bioelektriks ehk siis biomassis on saadud soojust või elektrit. Biomassi osa moodustab kogu maailma energiavajaduse rahuldamisest 14%. Eestis toodetakse kogu soojustoodangust 26,4% puitkütte baasil. [13] Energiasektoris on biomass rolli tõusnud märgatavalt sellistes riikides nagu Austrias, Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Norras ja Rootsis. Rahvusvahelisest kaubandusest toimub näiteks etanooli eksport Brasiiliast Jaapanisse ning puidupelletite eksport Kanadast Rootsi. [14]
Taastumatud energiaressursid[muuda | muuda lähteteksti]
- Fossiilsed kütused on moodustunud miljonite aastate jookusl surnud taimede ja loomade fossiilsetest säilmetest.[15] Fossiilsete kütuste alla mõeldakse mittetaastuvaid orgaanilisest ainest pärinevaid põlevmaavarasid näiteks põlevkivi, nafta, maagaas ja erinevad söeliigid. 2/3 maailma söevarudest asub USA-s, Venemaal, Hiinas, Austraalias, Indias ja Saksamaal. Suurimad naftatootjad on Saudi-Araabia 12%, USA 10% ja Venemaa 9%. Suurimad nafta tarbijad on aga USA 25%, EU 18%, Jaapan 8% ja Hiina 6%. Suurimad gaasivarud asuvad aga Venemaal. [16] Põlevkivi on Eesti tähtsaim maavara ning enamik riigi energeetika põhinebki põlevkivist. Põevkivi kasutatakse Kohtla-Järve, Narva ja Ahtme elektrijaamades. Eesti maagaas tarnitakse 100% Venemaalt. Maagaasist toodetkase Eestis elektri-ja soojusenergiat Iru elektrijaamas ning samuti ka mõnes väiksemates jaamades ja katlamajades üle terve Eesti. [17]
- Tuumaenergia tekib tuumade lõhustumise tagajärjel vabanevast energiast. Reaktoris luuakse ahelreaktsioon, kus siis energia vabaneb soojusena. Vabanevat soojust kasutatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks ning auru abil pannakse tööle turbogeneraatorid, mis vajalikud elektrienergia tootmiseks. Tuumkütuseks kasutatakse uraani. Maailmas toodetakse enam kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse abiga. Prantsusmaal (78%), Slovakkias ja Belgias (55%), Rootsis (50%) ja USA-s (20%) katab tuumaenergia suurima protsendi kogu riigi elektrivajadustest.[18] Suurimad uraani tootjad on aga Kanada, Austraalia ja Kasahstan. [19]
Eesti energiamajandus[muuda | muuda lähteteksti]
Kohalike energiavarusid kasutatakse energia rahuldamiseks rohkem kui importkütuseid. Importkütusteks on mootorikütused ja gaas. Eesti ettevõtted aga ekspordivad põlevkivi, turbabriketti, puidupelleteid ning eletrienergiat. Eesti suurim elektriturul olev ettevõtte on Eesti Energia AS. Maagaasi impordi ja müügiga tegeleb Eestis AS Eesti Gaas. Suurimaks põlevkivi kaevandajaks on Eestis AS Eesti Energia tütarettevõtte As Eesti Põevkivi. Eesti suuremad tuulepargid on Pakri, Virtsu, Esivere ja Viru-Nigula.[20] Eesti põhilisteks energia ressurssideks on põlevkivi, turvas ja puit. Elektritootmisest moodustab põhiosa põlevkivi, kus 2000. aastal oli elektri tootmisel põlevkivi osakaal 90, 7%. Suurenenud on ka maagaasi osakaal ning hüdrojaamade osa on ligikaudu 0,8%. Katlamajade soojus saadakse umbes 38% maagaasi põletamisega ning kohaliku kütusega (põlevkivi, turvas, puit) toodeti soojust umbes 40% ulatuses.
Keskkonnaprobleemid. Põlevkivi põletavad ettevõtted põhjustavad umbes 60% SO2 emmisioonist ning samuti tuleb kaotada juba põhjustatud keskkonnareostus.[21]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Energiamajanduse olemus ja tähtsus" (eesti keel).
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Energy management" (PDF) (eesti keel).
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Science" (inglise keeles).
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "What is solar energy?" (inglise keeles).
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Taastuvenergia" (PDF) (eesti keeles).
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Tuuleenergia Eestis" (eesti keeles). EWPA Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Tuuleenergia". Eesti Energia (eesti keeles).
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Tuuleenergia" (eesti keeles). Vikipeedia.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Hüdroenergia" (eesti keeles). Eesti Energia.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ (PDF) (eesti keeles). Euroopa Väikehüdroenergeetika Assotsatsioon http://www.erec.org/fileadmin/erec_docs/Projcet_Documents/RES_in_EU_and_CC/EEsmallhydro.pdf.
{{netiviide}}: puuduv või tühi pealkiri:|pealkiri=(juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Geothermal: Heat energy from underground" (inglise keeles). Energy Resources. 27. veebruar 2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Alison Holm,Leslie Blodgett, Dan Jennejohn,Karl Gawell (mai 2010). "Geotherminal Energy:International Market Update" (PDF) (inglise keeles). Geothermal Energy Association.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Mis on biomass?" (PDF) (eesti keeles). Euroopa Biomassitööstuste Assotsiatsioon.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Biomassiga varustamise võimalused koospõletamisek" (PDF) (eesti keeles). COFITECK uudiskiri 4.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Millised on kasvuhoonegaasid?" (PDF) (eesti keeles).
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Küttuste üldiseloomustus, tekkimine liigid" (eesti keeles).
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Liis Remmelg (01. märts 2011). "Taastumatud energiaallikad". Bioneer (eesti keeles).
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Aeg=(juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Merje Pukari. "Tuumaenergia olemus" (eesti keeles).
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Liis Remmelg (01. märts 2011). "Taastumatud energiaallikad". Bioneer (eesti keeles).
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Aeg=(juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Eesti energeetika arvudes 2007" (eesti ja inglise keeles). Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava aastani 2015" (eesti keeles). Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium. 31. detsember 2002.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)