Kasutaja:Ida Lepparu

JOSEF SVOBODA

JOSEF SVOBODA (10. veebruar 1920 Čáslav, Tšehhoslovakkia – 8. aprill 2002 Praha,Tšehhi) oli Tšehhi kunstnik ja stsenograaf. 1958. aastal tutvustas ta maailmale Tšehhi lavastaja Alfréd Radokiga koostöösvalminud installatsiooniga „Laterna Magika“ esimest multimeediateatrit.

Elulugu

Josef Svoboda sündis 1920. aastal Prahast 50 miili idas asuvas väikeses linnas nimega Čáslav. Ta isa oli puidutöömeister, kellelt Svoboda õppis puidutöötlemise ja mööblivalmistamise oskusi.

1930ndatel kolis Svoboda Prahasse ja alustas oma õpinguid Karli Ülikooli kunstiajaloo ja filosoofia erialal. II maailmasõda aga muutis noore üliõpilase elu kardinaalselt, mistõttu tal tuli pärast sõda eriala vahetada. Temast sai sisearhitektuuri tudeng. Sel ajal liitus ta mitme algaja harrastusteatritrupi tegevusega.

1948. aastal sai veel tudeerivast Svobodast Tšehhi Rahvusteatri üks peakujundajatest. Tal oli au töötada Tšehhi legendaarsete lavastajatega nagu Otomar Krejča, Alfréd Radok, Miroslav Macháček ja Jaromír Pleskot. Svoboda sattus Rahvusteatrisse tööle selle hiilgeajal. 1950ndatel tõusis Svoboda oma karjääriredelil selle teatri kunstiliseks ja tehniliseks juhiks.

1956. aastal asutas Svoboda koos lavastaja Alfred Radokiga Prahas eksperimentaalse stuudio Laterna Magika ning 1958. aastal esindasid nad Brüsselis EXPO 58 maailmanäitusel edukalt oma riiki installatsioonidega „Laterna Magika“ ja „Polyekran“, mispeale laterna magicat seostatakse tänaseni Svoboda nimega. Laterna magica on nimelt vorm, milles põimuvad omavahel tihedalt näitlejate live-esinemine ja video. Polüekraan (laterna magica põhimõte) on aga kaheksast ekraanist koosnev ekraan, mille pinnale on projitseeritud fotod või video nõnda, et need moodustavad koos heliga ühtse audiovisuaalse kompositsiooni. Pärast seda maailmanäitust sai Svoboda kuulsaks ning talle avanes tööpõld ka välismaal.

Josef Svoboda oli au töötada koos mitme juhtiva lavastaja, dirigendi ja koreograafiga, näiteks Laurence Olivier ́, John Dexteri, Leonard Bernsteini ja Roland Petit ́ga.

2002. aastal suri Svoboda Prahas. Tal jäi täitumata ainult üks unistus: ehitada Prahasse teater, mis pakuks stsenograafia vallas võimalusi, millest tema ise oma loometöös puudust tundis.

Töö põhimõtted

Josef Svododa nimetas ennast pigem stsenograafiks kui kujundajaks. Stsenograafil on lavastuse valmimise protsessis lavastajaga võrdne osatähtsus – ta on lavastuskunstnik. Osaledes projektides „Prague Quadrennial“ (maailma suurim stsenograafia, teatriarhitektuuri ja -tehnloogia konkurss) ning OISTAT (Rahvusvaheline lavakujundajate ja –tehnikute Ühing) panustas Svoboda stsenograafia valdkonna edendamisse. Svoboda sõnul peab stsenograaf olema omandanud joonistamise, maalimise, skulptuuri, graafika ja arhitektruuri põhiprintsiibid. Ta õpetas välja stsenograafiatudengid Praha Kunstiakadeemias, Pratti Instituudis New Yorgis ja Banffi keskuses Kanadas.

Svoboda tööd laiendasid oluliselt 20. sajandi stsenograafia parameetreid. Lisaks laterna magica leiutamisele arendas ta valguskujunduse ja projektsioonitehnika tasemele, mida kasutatakse tänapäevastelgi lavadel.

Svoboda püüdis põhimõtteliselt ühendada tehnoloogiat ja kunsti, olles mõjutatud 1920. aastate Bauhausi kooli printsiipidest. Tema lavakujundused põhinesid enamasti liikuvatel lavavormidel, mis olid tihedalt seotud valguse ja projektsiooniga. Svoboda loomingus kajastus ühtviisi nii tema tehniline taip kui ka kunstiline andekus.

Svoboda töötas oma eluajal välja üle 700 lavakujunduse.

Tunnustused

Svobodat on alati tunnustatud välisriikides rohkem kui kodumaal.

1969 – Royal College of Arts, London

1984 – Western Michigan University

1986 – the United States Institute for Theatre Technology

1976 – Chevalier de l ́Ordre des Arts et des Letters

1993 – Prantsuse Auleegioni orden, Prantsusmaa

Viited

J.M.Burian, Leading Creators of Twentieth-Century Czech Theatre (London, Great Britain, Routledge, 2002)

Page of Josef Svoboda