Kasutaja:Castle~etwiki/WTO

Maailma Kaubandusorganisatsioon (inglise keeles World Trade Organization, WTO) on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust.

Maailma Kaubandusorganisatsioon loodi 1995. aastal Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT) ühinenud riikide baasil.

WTO ülesanded

Laiahaardelise ja tugeva struktuuriga WTO ülesandeks on valvata kasvava ja areneva mitmepoolse kaubandussüsteemi toimimise üle, mille alusreeglistik oli viimase 50 aasta jooksul järk-järgult välja kujundatud GATTi poolt. Mitmepoolset kaubandussüsteemi võib üldistavalt määratleda kui rahvusvahelist reeglistikku, mille järgimist nõutakse riikidelt omavahelistes kaubandussuhetes. Nende reeglite peaeesmärk on õhutada riike avatud ja liberaalse kaubanduspoliitika järgimisele. Reeglistikku arendatakse pidevalt edasi, kuna kaubandussüsteemi toimimisele on oluline, et reeglid vastaksid maailmakaubanduse muutuvatele tingimustele ja kataksid tekkivaid uusi valdkondi ja probleemküsimusi. WTOst sai seega foorum läbirääkimiste jätkamiseks kaubavahetuse ja teenustekaubanduse liberaliseerimiseks tõkete eemaldamise kaudu ning uute kaubandusega seotud valdkondade reeglite väljatöötamiseks.

Viimasel kümnendil on WTO agendasse järg-järgult lisandunud ka probleemküsimmused, mis käsitlevad toiduressursside julgeolekut, elektroonilist kaubandust, investeeringute kaubandusaspekte, säästlikku ja jätkusuutlikku arengut ja teisi 21. sajandi globaalse majanduse ja arenguga seotud probleeme. Laienev agenda ja maailma-majanduses kaasarääkivate riikide arvu kasv ja mitmekesistumine on esitanud WTOle lähitulevikuks palju uusi väljakutseid. WTO tegutsemispõhimõtted

Esimene reegel lubab kaitsta kodumaist tootmist välismaiste konkurentide vastu, tingimusel, et kaitset rakendatakse üksnes tariifide kaudu ning hoitakse madalal tasemel. Seepärast keelab see reegel riikidel kasutada koguselisi piiranguid, v.a erijuhtudel. Koguseliste piirangute kasutamist keelavat reeglit tugevdati Uruguay voorus.

Teine reegel näeb ette tariifide jt kaubandustõkete vähendamise ja kaotamise riikide vahel mitmepoolsete läbirääkimiste teel. Sel moel vähendatud tariifid on tariifiridade kaupa loetletud iga riigi kontsessioonide loendis. Nendes loendites toodud määrasid tuntakse seotud määradena. Riigid on kohustatud mitte tõstma tariife oma kontsessioonide loendis näidatud seotud määradest kõrgemale.

Kolmas reegel kohustab riike kauplemisel mitte vahet tegema riikidel, kust imporditakse või kuhu eksporditakse. See reegel väljendub enamsoodustus-režiimi põhimõttes (most favored nation principle). Tähtsa erandina ei kehti see reegel piirkondlike sooduskokkulepete puhul. Neljandat reeglit tuntakse võrdse kohtlemise printsiibina (national treatment). See reegel ei luba riikidel kehtestada importkaupadele, mis on pärast piiril tollimaksude tasumist jõudnud siseturule, siseriiklikke makse nagu müügi- või käibemaksu, mis on kõrgem samasuguste kodumaiste toodete suhtes kehtestatust.

WTO eesmärgid tänapäeval

Lepingute rakendamine ja rakendamise jälgimine - WTO aitab kaasa asutamislepingu (Marrakeši lepingu) ja mitmepoolsete kaubanduslepingute rakendamisele, haldamisele ja toimimisele ning nende eesmärkide edendamisele ja tagab mitmepoolsete kaubanduslepingute rakendamise, haldamise ja toimimise raamistiku. Mitmed WTO nõukogud ja komiteed on loodud just erinevate lepingute rakendamise monitooringuks.

Kaubandusläbirääkimised - WTO tagab foorumi oma liikmete vaheliste läbirääkimiste jaoks mitmepoolsete kaubandussuhete küsimustes, mida on käsitletud asutamislepingus (kaubad, teenused, intellektuaalomandi kaitse), kaubanduse liberaliseerimise küsimustes ja ka lubatud erandite üle. Kaubandusküsimused pole püsiva iseloomuga vaid muutuvad ning seega WTO läbirääkimiste raamistik vajalik nii muutustega kaasaskäimiseks ja nende haaramiseks lepingulisse raamistikku läbi multilateraalsete läbirääkimiste. Vastavalt ministrite konverentsi otsusele võib WTO tagada ka foorumi liikmete vaheliste jätkuläbirääkimiste jaoks mitmepoolsete kaubandussuhete asjus ning raamistiku läbirääkimiste tulemuste rakendamiseks. Hetkel käimasolev Doha läbirääkimistevoor hõlmab suurt hulka selliseid '"uusi" kaubandusküsimusi.

Vaidluste lahendamine: WTO haldab vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitluslepet, nn. vaidluste lahendamise käsitluslepe (DSA - Dispute Settlement Agreement). Vaidlusi lahendav lepe on oluline, et tagada WTO reeglite täitmine ja kaubandussüsteemi stabiilne ja tõrgeteta toimimine.

Liikmete kaubanduspoliitika ülevaatus - WTO haldab kaubanduspoliitika läbivaatamise mehhanismi (TPR - Trade Policy Review), mis sätestatud asutamislepingu Lisas 3. Kõigi WTO liikmete kaubanduspoliitika käib teatud perioodi tagant läbi TPR ülevaatusprotsessist, mille käigus andtakse nii riigi enda kui ka WTO sekretariaadi poolt välja ülevaade riigi kaubanduspoliitikast ja antakse teistele WTO liikmetele esitada riigi kaubanduspoliitika kohta küsimusi. Mehhanismi eesmärk on kaasa aidata mitmepoolsetest kaubanduslepingutest tulenevatest reeglitest, põhimõtetest ja kohustustest kinnipidamisele. TPR mehhanismi ülesandeks on uurida liikme kaubanduspoliitika ja -tavade mõju mitmepoolsele kaubandussüsteemile.

Kaubanduskompetentsi tõstmine - WTO lepingud sisaldavad eraldi sätteid arengumaadele, sh. pikemad perioodid lepingute rakendamiseks ja lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks, meetmed kaubanduslike võimaluste suurendamiseks, vaidluste lahendamiseks ja tehniliste standartide rakendamiseks. WTO korraldab aastas sadu tehnilise koostöö missioone arengumaadesse ja korraldab iga-aastaseid kursuseid arengumaade valitsusametnikele. Lisaks on loodud WTO 'Aid for Trade' programm eesmärgiga aidata arenguriikidel arendada oskusi ja infrastruktuuri oma kaubanduse laiendamiseks.

Laiem dialoog - Maailma majanduspoliitika suuremat järjepidevust silmas pidades teeb WTO asjakohast koostööd Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF), Maailmapanga (WB) ja selle asutustega ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. WTO peab regulaarselt dialooge ka riigiväliste organisatsioonide, rahvusparlamentide, meedia ja rahvusvahelise üldsusega WTO erinevate aspektide ja käimasolevate Doha läbirääkimiste vooru üle. Dialoogide eesmärgiks on edendada koostööd ja laiendada teadmisi WTO tegevusest. WTO annab välja ka publikatsioone maailmakaubanduse olukorrast ja iga-aastast kaubandusstatistikat.

WTO struktuur

WTO peakorter: Šveitsis Genfis
Asutatud: 1. jaanuaril 1995.a. (Uruguay läbirääkimiste 1986-94 tulemusena)
Liikmed: 153 (23.07.2008 seisuga)
Eelarve: 2011.a. 196 mln CHF
Sekretariaat: 640 inimest
Peadirektor: Pascal Lamy

Kõigi liikmete esindajatest koosnev ministrite konverents (Ministerial conference) on WTO kõrgeim täitevvõimu organ ja tuleb kokku vähemalt kord kahe aasta jooksul. Siiani on toimunud kaheksa WTO Ministrite konverentsi.

WTO Ministrite konverentsid:

1996 Singapur
1998 Genf
1999 Seattle
2001 Doha
2003 Cancun
2005 Hongkong
2009 Genf
2011 Genf

Ministrite konverents täidab WTO funktsioone ja võtab selleks vajalikke meetmeid. Ministrite konverents on volitatud tegema liikme nõudmisel kõigis küsimustes mistahes mitmepoolse kaubanduslepingu alusel otsuseid vastavalt asutamislepingus ja asjakohases mitmepoolses kaubanduslepingus sisalduvatele spetsiifilistele nõuetele otsuste tegemise kohta. WTO funktsioonid on oma lepingute administreerimine, kaubandusläbirääkimiste foorumi korraldamine, kaubandusvaidluste lahendamine, maailma kaubanduspoliitika jälgimine, tehniline abi ja koolitus arengumaadele, koostöö teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Peanõukogu (General Council) tuleb kokku vastavalt vajadusele ja Ministrite konverentsi kohtumiste vahelisel ajal täidab Peanõukogu talle asutamislepingus määratud ülesannetele lisaks ka Ministrite konverentsi funktsioone. Tegelikult on tegemist siiski ühe WTO koguga, mis koosneb kõigi liikmete esindajatest.Peanõukogu võib võtta kolm erinevat kuju:

peanõukogu
vaidlusi lahendav kehand (Dispute Settlemet Body)
kaubanduspoliitika ülevaatuseorgan (Trade Policy Review Body).

Vastavalt vajadusele tuleb peanõukogu kokku, et täita vaidluste lahendamise käsitlusleppes sätestatud vaidluste lahendamise organi kohustusi. Vaidluste lahendamise organ, millel on oma eesistuja, võib kehtestada sellised protseduurireeglid, nagu ta nende kohustuste täitmiseks vajalikuks peab. Peanõukogu tuleb kokku kaubanduspoliitika ülevaatuse organina kui on vaja analüüsida WTO liikme kaubanduspoliitikat.

Peanõukogu üldjuhtimise all tegutseb kolm madalama tasemega nõukogu:

kaubavahetuse nõukogu (GATT kaubanduslepingute toimimise jälgimine)
teenuste kaubanduse nõukogu (teenuste kaubanduse üldlepingu - GATS - toimimise jälgimine) ja
intellektuaalse omandi õiguste kaubandusaspektide nõukogu (intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS) toimimise jälgimine).

Seoses Doha läbirääkimiste vooruga on Doha deklaratsiooniga Peanõukogu üldjuhtimise alla loodud kaubandusläbirääkimiste komitee (TNC – Trade Negotiations Committee). TNC on jaotatud erinevate teemade alusel väiksemateks läbirääkimisorganiteks. TNC eesistujaks on WTO peadirektor, Pascal Lamy.

WTO ja Eesti

Eesti sai WTO liikmeks 1999. a. novembris.

Eesti WTOga ühinemise kronoloogia:

vaatlejastaatus juuni 1992
ühinemisavaldus märts 1994
ühinemise toimkond märts 1994
ühinemisprotokoll 21.05.1999
ratifitseerimine 29.09.1999
WTO liige 13. novembril 1999

Organisatsiooni täisliikmena lülitus Eesti WTO igapäevatöösse. Lisaks WTO nõukogude, komiteede ja töögruppide regulaarsetele istungitele, võtab Eesti sellest ajast peale osa mitmepoolsetest läbirääkimistest (näiteks põllumajandus ja teenustekaubandus), uute liikmete ühinemisprotsessist ja täidab WTO liikmeks saamisel võetud kohustusi. Eesti kaubandushuvisid arvestades on üheks tähelepanuväärseks töösuunaks osalemine läbirääkimistel WTOga ühinemisprotsessis olevate riikidega, kellest suur osa on Eestile olulisteks kaubanduspartneriteks (eelkõige SRÜ riigid, hetkel olulisim Venemaa ühinemisprotsess WTOga).

Alates 1. maist 2004.a. osaleb Eesti kui Euroopa Liidu liige mitmepoolses kaubandussüsteemis ja WTO töös läbi Euroopa Liidu struktuuride. Seoses meie ühinemisega tolliliiduga oleme võtnud üle kõik ELi kohustused ja õigused WTO-s. Oleme küll jätkuvalt WTO liikmed, kuid meid esindab läbirääkimistel Euroopa Komisjon, kelle pädevuses on kogu Euroopa Liidu väliskaubanduspoliitika oma instrumentidega. Euroopa Komisjoni mandaat läbirääkimisteks tuleb liikmesriikidelt ning nende läbirääkimiste pidamise aluseks olev ühispositsioon lepitakse kokku Euroopa Liidu Nõukogu töögrupis - Kaubanduskomitee, mis tegeleb kõikide Euroopa Liitu puudutavate väliskaubandusküsimustega.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]